BMW E1 Z15 oli BMW teine katse luua täiselektriline linnaauto juba 1990. aastate alguses. Tegemist oli 1993. aastal esitletud prototüübiga, mis järgnes varasemale Z11 versioonile, kuid kujundati tehniliselt ja visuaalselt täielikult ümber pärast eelkäija hävimist tulekahjus. E1 Z15 oli loodud BMW Technik GmbH poolt ning eristus oma laiemast ja madalamast kerejoonest, mis andis sellele modernsema ja voolujoonelisema välimuse. Kere ehitati alumiiniumist ruumraami peale ning välispaneelid valmistati taaskasutatavast plastist – see oli ajast ees olev konstruktsioon, mis ennustas juba toona hilisemaid i3 ja i8 lahendusi.
E1 Z15 arendati mitmes versioonis – lisaks täiselektrilisele variandile katsetati ka bensiinimootoriga ja hübriidseid lahendusi. Elektriline versioon kasutas asünkroonset mootorit, mille võimsus ulatus ligikaudu 43 hobujõuni ning võimaldas sõita kuni 160–200 km ühe laadimisega. Auto laadimine toimus tavalise pistikupesa kaudu ning kestis 6–8 tundi. Kompaktne kolmeukseline luukpära oli mõeldud eelkõige linnasõitudeks, kuid tänu oma arenenud tehnoloogiale oli see mitmes mõttes eeskujuks hilisematele elektrimudelitele.
Kuigi BMW E1 Z15 ei jõudnud kunagi seeriatootmisse, jäi see märgilise tähendusega mudeliks BMW elektrisõidukite arengus. Just selle ideeauto vaimus hakati hiljem arendama BMW i-alambrändi, mille esimene masstoodangusse jõudnud tulemus oli BMW i3.
Mudelauto on toodetud Minichamps poolt.
The BMW E1 Z15 was BMW’s second attempt to develop a fully electric city car already in the early 1990s. Presented in 1993, it was a prototype that followed the earlier Z11 version but was completely redesigned both technically and visually after its predecessor was destroyed in a fire. Developed by BMW Technik GmbH, the E1 Z15 stood out with its wider and lower body lines, giving it a more modern and aerodynamic appearance. The body was built on an aluminum space frame and clad with recyclable plastic panels—a forward-thinking construction that anticipated the principles later used in the BMW i3 and i8.
The E1 Z15 was developed in several variants—in addition to the fully electric version, BMW also tested petrol and hybrid drivetrains. The electric version used an asynchronous motor producing around 43 horsepower and offered a range of 160–200 km on a full charge. Charging was possible via a standard household outlet and took approximately 6–8 hours. This compact three-door hatchback was primarily designed for urban mobility, but thanks to its advanced technology, it became a conceptual precursor to BMW’s later electric models.
Although the BMW E1 Z15 never reached series production, it remained a highly significant milestone in BMW’s electric vehicle development. It was the spirit of this concept that later shaped the foundation of BMW’s i sub-brand, whose first mass-produced result was the BMW i3.
The scale model is produced by Minichamps.
BMW E1 Z15 oli BMW teine katse luua täiselektriline linnaauto juba 1990. aastate alguses. Tegemist oli 1993. aastal esitletud prototüübiga, mis järgnes varasemale Z11 versioonile, kuid kujundati tehniliselt ja visuaalselt täielikult ümber pärast eelkäija hävimist tulekahjus. E1 Z15 oli loodud BMW Technik GmbH poolt ning eristus oma laiemast ja madalamast kerejoonest, mis andis sellele modernsema ja voolujoonelisema välimuse. Kere ehitati alumiiniumist ruumraami peale ning välispaneelid valmistati taaskasutatavast plastist – see oli ajast ees olev konstruktsioon, mis ennustas juba toona hilisemaid i3 ja i8 lahendusi.
E1 Z15 arendati mitmes versioonis – lisaks täiselektrilisele variandile katsetati ka bensiinimootoriga ja hübriidseid lahendusi. Elektriline versioon kasutas asünkroonset mootorit, mille võimsus ulatus ligikaudu 43 hobujõuni ning võimaldas sõita kuni 160–200 km ühe laadimisega. Auto laadimine toimus tavalise pistikupesa kaudu ning kestis 6–8 tundi. Kompaktne kolmeukseline luukpära oli mõeldud eelkõige linnasõitudeks, kuid tänu oma arenenud tehnoloogiale oli see mitmes mõttes eeskujuks hilisematele elektrimudelitele.
Kuigi BMW E1 Z15 ei jõudnud kunagi seeriatootmisse, jäi see märgilise tähendusega mudeliks BMW elektrisõidukite arengus. Just selle ideeauto vaimus hakati hiljem arendama BMW i-alambrändi, mille esimene masstoodangusse jõudnud tulemus oli BMW i3.
Mudelauto on toodetud Minichamps poolt.
The BMW E1 Z15 was BMW’s second attempt to develop a fully electric city car already in the early 1990s. Presented in 1993, it was a prototype that followed the earlier Z11 version but was completely redesigned both technically and visually after its predecessor was destroyed in a fire. Developed by BMW Technik GmbH, the E1 Z15 stood out with its wider and lower body lines, giving it a more modern and aerodynamic appearance. The body was built on an aluminum space frame and clad with recyclable plastic panels—a forward-thinking construction that anticipated the principles later used in the BMW i3 and i8.
The E1 Z15 was developed in several variants—in addition to the fully electric version, BMW also tested petrol and hybrid drivetrains. The electric version used an asynchronous motor producing around 43 horsepower and offered a range of 160–200 km on a full charge. Charging was possible via a standard household outlet and took approximately 6–8 hours. This compact three-door hatchback was primarily designed for urban mobility, but thanks to its advanced technology, it became a conceptual precursor to BMW’s later electric models.
Although the BMW E1 Z15 never reached series production, it remained a highly significant milestone in BMW’s electric vehicle development. It was the spirit of this concept that later shaped the foundation of BMW’s i sub-brand, whose first mass-produced result was the BMW i3.
The scale model is produced by Minichamps.
Originaalfoto päris autost. Original photo of the real car