BMW i8 Coupé (I12) oli üks BMW 2010. aastate kõige olulisemaid ja eristuvamaid mudeleid. See oli pistikhübriidne sportauto, mis ühendas tulevikku vaatava disaini, süsinikkiust kerestruktuuri, elektriajamiga sõidu võimaluse ja bensiinimootori jõudluse. BMW i8 ei olnud lihtsalt järjekordne sportkupee, vaid BMW i alambrändi tehnoloogiline visiitkaart ja üks esimesi autosid, millega BMW näitas, et sportlikkus ja elektrifitseerimine võivad kuuluda kokku.
BMW i8 juured ulatuvad ideeautoni BMW Vision EfficientDynamics, mida esitleti 2009. aastal. See kontseptauto näitas juba väga selgelt suunda, kuhu BMW soovis liikuda: madal ja aerodünaamiline sportauto, mille eesmärk ei olnud ainult suur võimsus, vaid ka tõhusus, väike kütusekulu ja uuenduslik tehnoloogia. Seeriamudelina jõudis BMW i8 turule 2014. aastal ning selle välimus jäi ideeautole haruldaselt lähedaseks.
Disain ja kontseptsioon
Disainilt oli BMW i8 väga futuristlik. Madal kere, õhuvoolu suunavad kanalid, kihiline tagaosa, üles avanevad uksed ja väga voolujooneline üldkuju eristasid seda kõigist teistest sama aja BMW mudelitest. i8 ei püüdnud matkida traditsioonilist sportautot, vaid lõi täiesti omaette visuaalse identiteedi. See oli auto, mis nägi juba seistes välja nagu tehnoloogiline eksperiment, kuid oli samal ajal täielikult tänavale lubatud seeriamudel.
BMW i8 põhines LifeDrive arhitektuuril. Selle keskne idee oli eraldada sõitjateruum ja ajamitehnoloogia kaheks põhimooduliks. Life-moodul kasutas süsinikkiuga tugevdatud plasti ehk CFRP-d, mis aitas hoida kere kerge ja jäiga. Drive-moodulisse kuulusid mootor, elektriajam, aku ja veermik. Selline konstruktsioon oli BMW jaoks väga oluline samm uute materjalide ja elektrifitseeritud sõidukite arendamisel.
Salong jätkas sama tulevikku vaatavat joont. Madal istumisasend, lai keskkonsool, digitaalsed näidikud ja eriline materjalikasutus lõid väga modernse atmosfääri. BMW i8 oli 2+2 paigutusega kupee, kuid tagumised istmed olid pigem sümboolsed. Auto olemus oli siiski selgelt juhile suunatud: see pidi pakkuma sportlikku sõidutunnet, kuid täiesti teistsuguse tehnoloogilise lähenemisega kui klassikalised BMW M-mudelid.
Tehnika
Tehniliselt kasutas BMW i8 pistikhübriidajamit. Tagaratastele andis jõudu 1,5-liitrine kolmesilindriline turbobensiinimootor, esirattaid vedas elektrimootor. Nii oli i8-l elektrilise esiveo ja bensiinimootoriga tagaveo koosmõjul nelikveoline iseloom. Varasemate versioonide süsteemvõimsus oli 362 hobujõudu, hiljem tõusis see 374 hobujõuni. Kiirendus 0–100 km/h võttis umbes 4,4 sekundit ja tippkiirus oli elektrooniliselt piiratud 250 km/h juures.
i8 erilisus ei seisnenud ainult kiirendusnumbris. Selle auto eesmärk oli näidata, et sportauto võib olla ka tehnoloogiliselt tõhus. Elektrimootor võimaldas lühikestel vahemaadel sõita heitmevabalt ja vaikselt, samas kui bensiinimootor andis autole suurema kiiruse ja pikema sõiduulatuse. Erinevalt paljudest traditsioonilistest sportautodest ei ehitatud i8-d ainult suure mootori ümber, vaid kogu auto kontseptsioon lähtus hübriidajami, aerodünaamika ja kergehituse koostööst.
Tootmine
Tootmine toimus BMW Leipzigi tehases aastatel 2014–2020. Hiljem lisandus mudelivalikusse ka BMW i8 Roadster, kuid Coupé jäi mudeliperekonna algseks ja kõige äratuntavamaks versiooniks. BMW i8 Coupé tootmisarvuks on toodud 16 581 autot. Koos Roadsteriga toodeti kogu i8 mudeliperekonda üle 20 000 auto, mis tegi sellest väga nähtava, kuid siiski erilise ja piiratud levikuga tehnoloogilise lipulaeva.
Tähtsus BMW ajaloos
BMW i8 tähtsus BMW ajaloos on suur. See oli BMW Groupi esimene pistikhübriidne seeriamudel ning üks esimesi tõsiseltvõetavaid elektrifitseeritud sportautosid maailmas. i8 aitas kujundada arusaama, et elektrifitseerimine ei pea tähendama ainult praktilisi linnaautosid või ökonoomseid pereautosid, vaid seda saab kasutada ka emotsionaalse ja disainilt erilise sportauto loomisel.
BMW i8 Coupé on tänapäeval huvitav mudel just oma ajastu sümbolina. See ei olnud kõige võimsam BMW ega klassikaline M-auto, kuid selle mõju BMW tulevikusuunale oli väga suur. Süsinikkiust kere, pistikhübriidajam, futuristlik disain ja BMW i kaubamärgi tähendus muudavad i8 üheks olulisemaks 2010. aastate BMW mudeliks.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudel on Paragoni toodang. Tegemist on BMW esinduse tellimusel valmistatud reklaammudeliga, mis oli mõeldud kasutamiseks müügi- ja esitlusmudelina.
Tehnilised andmed lühidalt
Tootmisaeg: 2014–2020
Tootmiskoht: Leipzig, Saksamaa
Keretüüp: kaheukseline 2+2 sportkupee
Arhitektuur: LifeDrive süsinikkiust sõitjateruumi mooduliga
Mootor: 1,5 l kolmesilindriline TwinPower Turbo bensiinimootor koos elektrimootoriga
Ajami tüüp: pistikhübriid
Süsteemvõimsus: esialgu 362 hj, hiljem 374 hj
Käigukast: bensiinimootoril 6-käiguline automaatkäigukast, elektriajamiga esiteljel eraldi jõuülekanne
Veoskeem: hübriidne nelikvedu, bensiinimootor tagaratastele ja elektrimootor esiratastele
Kiirendus 0–100 km/h: umbes 4,4 s
Tippkiirus: 250 km/h elektrooniliselt piiratud
Tootmisarv: 16 581 Coupé autot
Eripära: BMW i alambrändi pistikhübriidne sportauto, mis ühendas süsinikkiust kerestruktuuri, futuristliku disaini ja elektrifitseeritud jõuülekande
Taust
BMW i8 Coupé (I12) oli üks BMW 2010. aastate kõige olulisemaid ja eristuvamaid mudeleid. See oli pistikhübriidne sportauto, mis ühendas tulevikku vaatava disaini, süsinikkiust kerestruktuuri, elektriajamiga sõidu võimaluse ja bensiinimootori jõudluse. BMW i8 ei olnud lihtsalt järjekordne sportkupee, vaid BMW i alambrändi tehnoloogiline visiitkaart ja üks esimesi autosid, millega BMW näitas, et sportlikkus ja elektrifitseerimine võivad kuuluda kokku.
BMW i8 juured ulatuvad ideeautoni BMW Vision EfficientDynamics, mida esitleti 2009. aastal. See kontseptauto näitas juba väga selgelt suunda, kuhu BMW soovis liikuda: madal ja aerodünaamiline sportauto, mille eesmärk ei olnud ainult suur võimsus, vaid ka tõhusus, väike kütusekulu ja uuenduslik tehnoloogia. Seeriamudelina jõudis BMW i8 turule 2014. aastal ning selle välimus jäi ideeautole haruldaselt lähedaseks.
Disain ja kontseptsioon
Disainilt oli BMW i8 väga futuristlik. Madal kere, õhuvoolu suunavad kanalid, kihiline tagaosa, üles avanevad uksed ja väga voolujooneline üldkuju eristasid seda kõigist teistest sama aja BMW mudelitest. i8 ei püüdnud matkida traditsioonilist sportautot, vaid lõi täiesti omaette visuaalse identiteedi. See oli auto, mis nägi juba seistes välja nagu tehnoloogiline eksperiment, kuid oli samal ajal täielikult tänavale lubatud seeriamudel.
BMW i8 põhines LifeDrive arhitektuuril. Selle keskne idee oli eraldada sõitjateruum ja ajamitehnoloogia kaheks põhimooduliks. Life-moodul kasutas süsinikkiuga tugevdatud plasti ehk CFRP-d, mis aitas hoida kere kerge ja jäiga. Drive-moodulisse kuulusid mootor, elektriajam, aku ja veermik. Selline konstruktsioon oli BMW jaoks väga oluline samm uute materjalide ja elektrifitseeritud sõidukite arendamisel.
Salong jätkas sama tulevikku vaatavat joont. Madal istumisasend, lai keskkonsool, digitaalsed näidikud ja eriline materjalikasutus lõid väga modernse atmosfääri. BMW i8 oli 2+2 paigutusega kupee, kuid tagumised istmed olid pigem sümboolsed. Auto olemus oli siiski selgelt juhile suunatud: see pidi pakkuma sportlikku sõidutunnet, kuid täiesti teistsuguse tehnoloogilise lähenemisega kui klassikalised BMW M-mudelid.
Tehnika
Tehniliselt kasutas BMW i8 pistikhübriidajamit. Tagaratastele andis jõudu 1,5-liitrine kolmesilindriline turbobensiinimootor, esirattaid vedas elektrimootor. Nii oli i8-l elektrilise esiveo ja bensiinimootoriga tagaveo koosmõjul nelikveoline iseloom. Varasemate versioonide süsteemvõimsus oli 362 hobujõudu, hiljem tõusis see 374 hobujõuni. Kiirendus 0–100 km/h võttis umbes 4,4 sekundit ja tippkiirus oli elektrooniliselt piiratud 250 km/h juures.
i8 erilisus ei seisnenud ainult kiirendusnumbris. Selle auto eesmärk oli näidata, et sportauto võib olla ka tehnoloogiliselt tõhus. Elektrimootor võimaldas lühikestel vahemaadel sõita heitmevabalt ja vaikselt, samas kui bensiinimootor andis autole suurema kiiruse ja pikema sõiduulatuse. Erinevalt paljudest traditsioonilistest sportautodest ei ehitatud i8-d ainult suure mootori ümber, vaid kogu auto kontseptsioon lähtus hübriidajami, aerodünaamika ja kergehituse koostööst.
Tootmine
Tootmine toimus BMW Leipzigi tehases aastatel 2014–2020. Hiljem lisandus mudelivalikusse ka BMW i8 Roadster, kuid Coupé jäi mudeliperekonna algseks ja kõige äratuntavamaks versiooniks. BMW i8 Coupé tootmisarvuks on toodud 16 581 autot. Koos Roadsteriga toodeti kogu i8 mudeliperekonda üle 20 000 auto, mis tegi sellest väga nähtava, kuid siiski erilise ja piiratud levikuga tehnoloogilise lipulaeva.
Tähtsus BMW ajaloos
BMW i8 tähtsus BMW ajaloos on suur. See oli BMW Groupi esimene pistikhübriidne seeriamudel ning üks esimesi tõsiseltvõetavaid elektrifitseeritud sportautosid maailmas. i8 aitas kujundada arusaama, et elektrifitseerimine ei pea tähendama ainult praktilisi linnaautosid või ökonoomseid pereautosid, vaid seda saab kasutada ka emotsionaalse ja disainilt erilise sportauto loomisel.
BMW i8 Coupé on tänapäeval huvitav mudel just oma ajastu sümbolina. See ei olnud kõige võimsam BMW ega klassikaline M-auto, kuid selle mõju BMW tulevikusuunale oli väga suur. Süsinikkiust kere, pistikhübriidajam, futuristlik disain ja BMW i kaubamärgi tähendus muudavad i8 üheks olulisemaks 2010. aastate BMW mudeliks.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudel on Paragoni toodang. Tegemist on BMW esinduse tellimusel valmistatud reklaammudeliga, mis oli mõeldud kasutamiseks müügi- ja esitlusmudelina.
Tehnilised andmed lühidalt
Tootmisaeg: 2014–2020
Tootmiskoht: Leipzig, Saksamaa
Keretüüp: kaheukseline 2+2 sportkupee
Arhitektuur: LifeDrive süsinikkiust sõitjateruumi mooduliga
Mootor: 1,5 l kolmesilindriline TwinPower Turbo bensiinimootor koos elektrimootoriga
Ajami tüüp: pistikhübriid
Süsteemvõimsus: esialgu 362 hj, hiljem 374 hj
Käigukast: bensiinimootoril 6-käiguline automaatkäigukast, elektriajamiga esiteljel eraldi jõuülekanne
Veoskeem: hübriidne nelikvedu, bensiinimootor tagaratastele ja elektrimootor esiratastele
Kiirendus 0–100 km/h: umbes 4,4 s
Tippkiirus: 250 km/h elektrooniliselt piiratud
Tootmisarv: 16 581 Coupé autot
Eripära: BMW i alambrändi pistikhübriidne sportauto, mis ühendas süsinikkiust kerestruktuuri, futuristliku disaini ja elektrifitseeritud jõuülekande