
BMW M5 (E60) on neljanda põlvkonna M5 ning üks tehniliselt kõige erilisemaid sportlikke sedaane BMW ajaloos. Tootmismudelit esitleti 2004. aastal ning turule jõudis see 2005. aastal. Kui varasemad M5 põlvkonnad olid tavamudelitest visuaalselt pigem tagasihoidlikult eristuvad, siis E60 M5 sai palju selgema oma identiteedi. Selle kõige tähtsamaks tunnuseks kujunes aga 5,0-liitrine vabalthingav V10-mootor – jõuallikas, mida ei ole kasutatud üheski teises M5 põlvkonnas.
V10, mis tegi M5-st midagi täiesti uut
E60 M5 südameks oli BMW M GmbH spetsiaalselt välja töötatud S85B50 – 4999 cm³ töömahuga vabalthingav V10. Mootor arendas 373 kW ehk 507 hj 7750 pöörde juures ning 520 Nm pöördemomenti 6100 pöörde juures. Maksimaalne pöörlemiskiirus ulatus 8250 pöördeni minutis, mis oli suure neljaukselise sedaani jaoks erakordne näitaja.
S85 oli lühikese käiguga kõrgepöördeline mootor, mille erivõimsus ületas 100 hj liitri kohta. Selle surveaste oli 12,0 : 1 ning põlemise jälgimiseks kasutati keerukat ioonvoolu mõõtmist, mille abil suutis mootori juhtsüsteem tuvastada ebanormaalset põlemist. Tulemuseks oli jõuallikas, mille iseloom erines oluliselt tavapäraste suure töömahuga luksussedaanide mootoritest – maksimaalne jõud saabus kõrgetel pööretel ning mootori heli ja reaktsioonid meenutasid rohkem sportautot kui ärisedaani.
Formula 1 ajastu mõju
E60 M5 V10 seostatakse sageli BMW toonase Formula 1 tegevusega. Seos oli eelkõige tehnoloogilises mõtteviisis ja kõrgepöördelise kümnesilindrilise mootori kontseptsioonis. BMW M on hiljem rõhutanud, et S85 ei olnud otseselt Formula 1 mootori tänavaversioon – M5 ja BMW F1 mootoriplokid valmisid küll samas Landshuti valukojas, kuid see oli nende peamine otsene seos.
Sellegipoolest sündis S85 ajastul, mil V10 oli Formula 1 mootorite valdav lahendus, ning ka BMW Motorsport kasutas sellist konfiguratsiooni. Seetõttu sobis kõrgetel pööretel töötav kümnesilindriline jõuallikas väga hästi E60 M5 tehnoloogilise demonstratsiooni rolli. Hiljem kasutati sama S85 mootorit ka BMW M6-s ning selle ehitusest arendati välja E9x M3 S65 V8.
Seitsmekäiguline SMG ja MDrive
Euroopa E60 M5 jõud suunati tagaratastele seitsmekäigulise SMG III Drivelogic käigukasti kaudu. Käike sai vahetada nii keskkonsoolil asuva hoova kui ka roolil olevate labadega ning juht sai valida mitme erineva vahetusprogrammi vahel. Süsteem oli loodud võimaldama väga kiireid käiguvahetusi, säilitades samal ajal võimaluse kohandada auto käitumist igapäevasest sõidust sportlikuma kasutuseni.
E60 M5 oli ka esimene BMW M mudel, kus MDrive andis juhile võimaluse salvestada ja ühe roolil oleva M-nupu vajutusega aktiveerida enda eelistatud seadistused. Muuta sai mootori reaktsiooni, SMG käigukasti tööd, EDC amortisaatorite jäikust, roolivõimenduse iseloomu ja stabiilsuskontrolli seadeid.
Auto käivitamisel töötas mootor P400 programmis, milles oli kasutada kuni 400 hj. Täisvõimsuse 507 hj sai aktiveerida P500 või teravama gaasireaktsiooniga P500 Sport programmi kaudu. Selline lahendus peegeldas hästi E60 M5 kahte iseloomu – ühelt poolt mugav 5. seeria sedaan, teiselt poolt väga suure jõudlusega M-auto.
4,7 sekundit ja kuni 305 km/h
507 hj ja 520 Nm võimaldasid E60 M5-l kiirendada 0–100 km/h 4,7 sekundiga ning 200 km/h saavutamiseks kulus ligikaudu 13,9 sekundit. Tavaversiooni tippkiirus oli elektrooniliselt piiratud 250 km/h-ni, kuid M Driver’s Package tõstis piiraja 305 km/h-ni.
Jõudlusega sobitati spetsiaalselt M5 jaoks häälestatud veermik, muutuva lukustusastmega M-diferentsiaal ja Electronic Damper Control ehk EDC. Juht sai valida erinevate vedrustusseadete vahel ning M Dynamic Mode võimaldas enne elektroonika sekkumist suuremat külglibisemist. Suured komposiitpidurikettad ja M jaoks kohandatud pidurisüsteem pidid tagama, et üle 500-hobujõulise sedaani jõudlus oleks kontrollitav ka väga kiirel sõidul.
Esimest korda selgelt eristuv M5
Kui varasemad M5 põlvkonnad olid tavalisest 5. seeriast väliselt üsna tagasihoidlikult eristatavad, siis E60 puhul muutus M5 palju iseseisvamaks. Sellel olid erikujundusega esi- ja tagapõrkeraud, 25 millimeetri võrra laiemad esitiivad, külgedel iseloomulikud M-õhuavad, spetsiaalsed veljed ning neli 80-millimeetrise läbimõõduga väljalasketoru.
Samas säilis M5 põhiolemus: tegemist oli endiselt neljaukselise viiekohalise 5. seeria sedaaniga, mida sai kasutada igapäevaselt ja pikkadel sõitudel. Just see kontrast tavapärase ärisedaani praktilisuse ja kõrgetel pööretel töötava V10 jõudluse vahel on üks põhjusi, miks E60 M5 on jäänud BMW M ajaloo üheks kõige erilisemaks mudeliks.
V10-ajastu viimane M5
2007. aastal lisandus sedaanile E61 M5 Touring, mis kasutas sama 507 hj V10-mootorit ja seitsmekäigulist SMG käigukasti. Sedaan jäi siiski selgelt levinumaks kereversiooniks. BMW M GmbH tootis E60/E61 põlvkonna V10-mootoriga M5 kokku 20 548 eksemplari, millest 19 523 olid E60 sedaanid ja vaid 1025 E61 Touringud.
E60 M5 tootmine lõppes 2010. aastal. Järgmise põlvkonna F10 M5 läks üle kahe turboga V8-mootorile, mistõttu jäi E60 nii esimeseks kui ka viimaseks V10-mootoriga BMW M5-ks. Koos kõrgepöördelise vabalthingava mootori, SMG käigukasti ja 2000. aastate BMW M tehnoloogilise ambitsiooniga annab see mudelile BMW ajaloos väga selge ja kordumatu koha.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis oleva BMW M5 (E60) 1:43 mõõtkavas mudeli on valmistanud Kyosho. Mudel kujutab 2004. aasta autot ehk E60 M5 esitlusperioodi versiooni. Selle kõige iseloomulikumateks tunnusteks on M-versioonile omased kereelemendid, külgedel paiknevad M-õhuavad ja nelja väljalasketoruga tagakujundus.
Tehnilised andmed lühidalt
Tootmisaeg: 2005–2010
Tootmiskoht: Dingolfing, Saksamaa
Keretüüp: neljaukseline sedaan
Mootor: S85B50 vabalthingav V10 bensiinimootor
Töömaht: 4999 cm³
Võimsus: 373 kW / 507 hj @ 7750 p/min
Pöördemoment: 520 Nm @ 6100 p/min
Maksimaalne pöörlemiskiirus: 8250 p/min
Käigukast: 7-käiguline SMG III Drivelogic
Vedav sild: tagavedu
0–100 km/h: 4,7 s
0–200 km/h: 13,9 s
Tippkiirus: 250 km/h, M Driver’s Package’iga 305 km/h
Tootmisarv: 19 523 sedaani
Eripära: esimene ja ainus V10-mootoriga BMW M5

Foto päris autost. Foto: Ethan Llamas / Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0