BMW E1 (Z15) oli üks BMW varasemaid ja tõsisemaid katseid luua täiselektriline linnaauto juba 1990. aastate alguses. Tegemist oli 1993. aastal esitletud prototüübiga, mis järgnes varasemale BMW E1 Z11 versioonile, kuid oli tehniliselt ja visuaalselt põhjalikult edasi arendatud. Kui esimene E1 näitas BMW huvi väikese elektrilise linnaauto vastu, siis Z15 muutis selle idee küpsemaks, moodsamaks ja kasutuskõlblikumaks kontseptsiooniks.
BMW E1 sündis ajal, mil elektriautod olid veel kaugel tavalisest seeriatootmisest. 1990. aastate alguses olid elektrilise liikuvuse peamised probleemid aku tehnoloogia, hind, sõiduulatus, laadimisaeg ja laadimistaristu puudumine. Sellest hoolimata tegeles BMW teemaga tõsiselt. E1 ei olnud ainult disainiharjutus, vaid tehnoloogiline katse uurida, milline võiks olla tuleviku linnasõiduk: väike, kerge, energiatõhus, ruumikas ja keskkonnateadlik.
Projekti arendas BMW Technik GmbH, mis tegeles BMW tulevikutehnoloogiate ja eksperimentaalsete sõidukitega. See oli oluline, sest E1 puhul ei üritatud lihtsalt olemasolevat BMW mudelit elektriliseks ümber ehitada. Auto kavandati algusest peale uue põhimõtte järgi. Kompaktne kere, kerge konstruktsioon, elektriline jõuallikas ja taaskasutatavate materjalide kasutamine moodustasid terviku, mis oli oma ajast selgelt ees.
Disain ja kontseptsioon
Disainilt erines BMW E1 Z15 varasemast Z11 versioonist märgatavalt. Auto kere oli madalam, laiem ja voolujoonelisem, andes sellele modernsema ning enesekindlama ilme. Kuigi tegemist oli väikese linnaautoga, ei mõjunud see lihtsalt praktilise tarbeesemena. E1-l oli selge BMW-le omane nägu, kompaktne kolmeukseline kere, suur klaaspind ja lühikesed ülendid, mis sobisid hästi linnakasutuseks mõeldud autole.
BMW E1 kontseptsiooni keskmes oli mõte, et elektriauto ei pea olema ainult tavalise auto elektriline versioon. Selle asemel püüdis BMW luua täiesti uue väikese sõiduki, mille mõõtmed, materjalid, jõuallikas ja kasutusloogika lähtusid linnaliikuvuse vajadustest. Auto pidi olema piisavalt kompaktne, et sobida tihedasse linnakeskkonda, kuid samas piisavalt ruumikas ja praktiline igapäevaseks kasutamiseks.
Kereehituses kasutati oma aja kohta väga uuenduslikke lahendusi. Auto ehitati alumiiniumist ruumraamile ning välispaneelid valmistati taaskasutatavast plastist. See näitas, et BMW ei keskendunud ainult elektrimootorile, vaid vaatas laiemalt kogu auto materjalikasutust ja keskkonnamõju. Hilisema BMW i-seeria taustal on see eriti oluline, sest i3 ja i8 puhul muutusid kerged materjalid, eriline konstruktsioon ja jätkusuutlikkus samuti keskseks osaks auto identiteedist.
Tehnika
Tehniliselt arendati BMW E1 Z15 mitmes suunas. Lisaks täiselektrilisele versioonile uuriti ka sisepõlemismootoriga ja hübriidseid lahendusi. See näitab, et BMW ei näinud tuleviku liikuvust ainult ühe tehnoloogilise vastusena, vaid katsetas erinevaid võimalusi. Kõige olulisemaks jäi siiski elektriline versioon, sest just see seob E1 hilisema BMW elektrilise liikuvuse arenguga.
Elektriline BMW E1 Z15 kasutas asünkroonmootorit, mille võimsus oli umbes 43 hobujõudu. Tänapäeva mõistes ei ole see suur number, kuid väikese ja kerge linnaauto jaoks oli see täiesti sobiv. Auto eesmärk ei olnud saavutada sportlikke kiirendusnäitajaid, vaid pakkuda vaikset, tõhusat ja praktilist linnasõitu. Elektrimootori vahetu pöördemoment sobis linnaliiklusse hästi ja eristas E1 kasutuskogemust tavapärastest väikestest bensiinimootoriga autodest.
Sõiduulatuseks hinnati ligikaudu 160–200 kilomeetrit, mis oli 1990. aastate alguse elektriauto kohta väga ambitsioonikas näitaja. Laadimine toimus tavalise pistikupesa kaudu ning kestis umbes 6–8 tundi. Selline kasutusloogika oli mõeldud eelkõige igapäevaseks linnasõiduks: autot sai kasutada päeval ning laadida öösel või pikema seismise ajal. Tänapäeval tundub see loomulik, kuid E1 ajal oli selline mõtteviis veel väga eksperimentaalne.
Tootmine
BMW E1 Z15 ei jõudnud seeriatootmisse. Tegemist jäi prototüübiks ja arendusprojektiks, mille eesmärk oli uurida elektrilise linnaauto võimalusi. Just seetõttu ei saa E1 puhul rääkida tavalisest tootmismudelist, vaid pigem ideest ja tehnilisest katseplatvormist, mille kaudu BMW kogus kogemusi elektriajamite, akude, kerge konstruktsiooni ja uute materjalidega.
E1 tähtsus ei seisne tootmisarvus, vaid selles, et BMW katsetas selle kaudu lahendusi, mis muutusid palju olulisemaks alles aastakümneid hiljem. Alumiiniumist kandekonstruktsioon, taaskasutatav plast, kompaktne elektriline linnasõiduk ja keskkonnateadlik materjalikasutus olid kõik teemad, mis sobitusid hiljem BMW i alambrändi mõtteviisiga.
Tähtsus BMW ajaloos
BMW E1 Z15 tähtsus BMW ajaloos on eelkõige ideeline. See ei olnud seeriatootmisse jõudnud mudel, kuid see näitas juba 1990. aastate alguses, et BMW uuris elektriautot kui täiesti uut autokontseptsiooni. E1 ei olnud ainult elektrimootoriga väikeauto, vaid katse mõelda ümber kogu linnasõiduki ülesehitus: kere, materjalid, jõuallikas, ruumikasutus ja igapäevane kasutusloogika.
Hiljem, kui BMW tõi turule i3 ja i8, muutusid paljud E1 juures katsetatud põhimõtted palju nähtavamaks. Eriti selgelt on seos näha i3 puhul: kompaktne linnasõiduk, elektriline jõuülekanne, kerge konstruktsioon, eriline materjalikasutus ja selgelt tavapärasest BMW-st erinev disain. Selles mõttes võib BMW E1 Z15-t pidada üheks oluliseks sillaks BMW varajaste elektriautokatsetuste ja hilisema BMW i ajastu vahel.
Tänapäeval on BMW E1 huvitav just tagantjärele vaadates. See näitab, et BMW elektrilise liikuvuse ajalugu ei alanud alles i3 ja i8-ga, vaid palju varem. E1 oli oma ajast ees olev katse, mis jäi küll prototüübiks, kuid mille mõtted ja tehnilised põhimõtted elasid BMW hilisemates elektrifitseeritud mudelites edasi.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Minichampsi toodang ja kujutab 1993. aasta BMW E1 (Z15) prototüüpi.
Tehnilised andmed lühidalt
Esitlusaasta: 1993
Arendaja: BMW Technik GmbH
Tootmiskoht: Saksamaa
Keretüüp: kolmeukseline kompaktne linnaauto prototüüp
Konstruktsioon: alumiiniumist ruumraam
Kerepaneelid: taaskasutatav plast
Mootor: elektriline asünkroonmootor
Võimsus: umbes 43 hj
Sõiduulatus: ligikaudu 160–200 km
Laadimisaeg: umbes 6–8 tundi tavalisest pistikupesast
Veoskeem: elektriajam
Tootmisarv: prototüüp
Eripära: varajane BMW elektriauto kontsept, mille kerge konstruktsioon, taaskasutatavad materjalid ja linnaliikuvusele suunatud idee ennustasid hilisemat BMW i-seeria mõtteviisi
Taust
BMW E1 (Z15) oli üks BMW varasemaid ja tõsisemaid katseid luua täiselektriline linnaauto juba 1990. aastate alguses. Tegemist oli 1993. aastal esitletud prototüübiga, mis järgnes varasemale BMW E1 Z11 versioonile, kuid oli tehniliselt ja visuaalselt põhjalikult edasi arendatud. Kui esimene E1 näitas BMW huvi väikese elektrilise linnaauto vastu, siis Z15 muutis selle idee küpsemaks, moodsamaks ja kasutuskõlblikumaks kontseptsiooniks.
BMW E1 sündis ajal, mil elektriautod olid veel kaugel tavalisest seeriatootmisest. 1990. aastate alguses olid elektrilise liikuvuse peamised probleemid aku tehnoloogia, hind, sõiduulatus, laadimisaeg ja laadimistaristu puudumine. Sellest hoolimata tegeles BMW teemaga tõsiselt. E1 ei olnud ainult disainiharjutus, vaid tehnoloogiline katse uurida, milline võiks olla tuleviku linnasõiduk: väike, kerge, energiatõhus, ruumikas ja keskkonnateadlik.
Projekti arendas BMW Technik GmbH, mis tegeles BMW tulevikutehnoloogiate ja eksperimentaalsete sõidukitega. See oli oluline, sest E1 puhul ei üritatud lihtsalt olemasolevat BMW mudelit elektriliseks ümber ehitada. Auto kavandati algusest peale uue põhimõtte järgi. Kompaktne kere, kerge konstruktsioon, elektriline jõuallikas ja taaskasutatavate materjalide kasutamine moodustasid terviku, mis oli oma ajast selgelt ees.
Disain ja kontseptsioon
Disainilt erines BMW E1 Z15 varasemast Z11 versioonist märgatavalt. Auto kere oli madalam, laiem ja voolujoonelisem, andes sellele modernsema ning enesekindlama ilme. Kuigi tegemist oli väikese linnaautoga, ei mõjunud see lihtsalt praktilise tarbeesemena. E1-l oli selge BMW-le omane nägu, kompaktne kolmeukseline kere, suur klaaspind ja lühikesed ülendid, mis sobisid hästi linnakasutuseks mõeldud autole.
BMW E1 kontseptsiooni keskmes oli mõte, et elektriauto ei pea olema ainult tavalise auto elektriline versioon. Selle asemel püüdis BMW luua täiesti uue väikese sõiduki, mille mõõtmed, materjalid, jõuallikas ja kasutusloogika lähtusid linnaliikuvuse vajadustest. Auto pidi olema piisavalt kompaktne, et sobida tihedasse linnakeskkonda, kuid samas piisavalt ruumikas ja praktiline igapäevaseks kasutamiseks.
Kereehituses kasutati oma aja kohta väga uuenduslikke lahendusi. Auto ehitati alumiiniumist ruumraamile ning välispaneelid valmistati taaskasutatavast plastist. See näitas, et BMW ei keskendunud ainult elektrimootorile, vaid vaatas laiemalt kogu auto materjalikasutust ja keskkonnamõju. Hilisema BMW i-seeria taustal on see eriti oluline, sest i3 ja i8 puhul muutusid kerged materjalid, eriline konstruktsioon ja jätkusuutlikkus samuti keskseks osaks auto identiteedist.
Tehnika
Tehniliselt arendati BMW E1 Z15 mitmes suunas. Lisaks täiselektrilisele versioonile uuriti ka sisepõlemismootoriga ja hübriidseid lahendusi. See näitab, et BMW ei näinud tuleviku liikuvust ainult ühe tehnoloogilise vastusena, vaid katsetas erinevaid võimalusi. Kõige olulisemaks jäi siiski elektriline versioon, sest just see seob E1 hilisema BMW elektrilise liikuvuse arenguga.
Elektriline BMW E1 Z15 kasutas asünkroonmootorit, mille võimsus oli umbes 43 hobujõudu. Tänapäeva mõistes ei ole see suur number, kuid väikese ja kerge linnaauto jaoks oli see täiesti sobiv. Auto eesmärk ei olnud saavutada sportlikke kiirendusnäitajaid, vaid pakkuda vaikset, tõhusat ja praktilist linnasõitu. Elektrimootori vahetu pöördemoment sobis linnaliiklusse hästi ja eristas E1 kasutuskogemust tavapärastest väikestest bensiinimootoriga autodest.
Sõiduulatuseks hinnati ligikaudu 160–200 kilomeetrit, mis oli 1990. aastate alguse elektriauto kohta väga ambitsioonikas näitaja. Laadimine toimus tavalise pistikupesa kaudu ning kestis umbes 6–8 tundi. Selline kasutusloogika oli mõeldud eelkõige igapäevaseks linnasõiduks: autot sai kasutada päeval ning laadida öösel või pikema seismise ajal. Tänapäeval tundub see loomulik, kuid E1 ajal oli selline mõtteviis veel väga eksperimentaalne.
Tootmine
BMW E1 Z15 ei jõudnud seeriatootmisse. Tegemist jäi prototüübiks ja arendusprojektiks, mille eesmärk oli uurida elektrilise linnaauto võimalusi. Just seetõttu ei saa E1 puhul rääkida tavalisest tootmismudelist, vaid pigem ideest ja tehnilisest katseplatvormist, mille kaudu BMW kogus kogemusi elektriajamite, akude, kerge konstruktsiooni ja uute materjalidega.
E1 tähtsus ei seisne tootmisarvus, vaid selles, et BMW katsetas selle kaudu lahendusi, mis muutusid palju olulisemaks alles aastakümneid hiljem. Alumiiniumist kandekonstruktsioon, taaskasutatav plast, kompaktne elektriline linnasõiduk ja keskkonnateadlik materjalikasutus olid kõik teemad, mis sobitusid hiljem BMW i alambrändi mõtteviisiga.
Tähtsus BMW ajaloos
BMW E1 Z15 tähtsus BMW ajaloos on eelkõige ideeline. See ei olnud seeriatootmisse jõudnud mudel, kuid see näitas juba 1990. aastate alguses, et BMW uuris elektriautot kui täiesti uut autokontseptsiooni. E1 ei olnud ainult elektrimootoriga väikeauto, vaid katse mõelda ümber kogu linnasõiduki ülesehitus: kere, materjalid, jõuallikas, ruumikasutus ja igapäevane kasutusloogika.
Hiljem, kui BMW tõi turule i3 ja i8, muutusid paljud E1 juures katsetatud põhimõtted palju nähtavamaks. Eriti selgelt on seos näha i3 puhul: kompaktne linnasõiduk, elektriline jõuülekanne, kerge konstruktsioon, eriline materjalikasutus ja selgelt tavapärasest BMW-st erinev disain. Selles mõttes võib BMW E1 Z15-t pidada üheks oluliseks sillaks BMW varajaste elektriautokatsetuste ja hilisema BMW i ajastu vahel.
Tänapäeval on BMW E1 huvitav just tagantjärele vaadates. See näitab, et BMW elektrilise liikuvuse ajalugu ei alanud alles i3 ja i8-ga, vaid palju varem. E1 oli oma ajast ees olev katse, mis jäi küll prototüübiks, kuid mille mõtted ja tehnilised põhimõtted elasid BMW hilisemates elektrifitseeritud mudelites edasi.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Minichampsi toodang ja kujutab 1993. aasta BMW E1 (Z15) prototüüpi.
Tehnilised andmed lühidalt
Esitlusaasta: 1993
Arendaja: BMW Technik GmbH
Tootmiskoht: Saksamaa
Keretüüp: kolmeukseline kompaktne linnaauto prototüüp
Konstruktsioon: alumiiniumist ruumraam
Kerepaneelid: taaskasutatav plast
Mootor: elektriline asünkroonmootor
Võimsus: umbes 43 hj
Sõiduulatus: ligikaudu 160–200 km
Laadimisaeg: umbes 6–8 tundi tavalisest pistikupesast
Veoskeem: elektriajam
Tootmisarv: prototüüp
Eripära: varajane BMW elektriauto kontsept, mille kerge konstruktsioon, taaskasutatavad materjalid ja linnaliikuvusele suunatud idee ennustasid hilisemat BMW i-seeria mõtteviisi
Foto päris autost. Allikas: story-cars.com