Taust
BMW 531 oli üks olulisemaid BMW varase sõjajärgse perioodi prototüüpe, sest see näitab, et ettevõtte tulevane suund ei olnud 1940. aastate lõpus veel sugugi kindel. Sõjajärgses Saksamaal oli suur nõudlus väikeste, odavate ja säästlike autode järele ning BMW pidi otsustama, kas keskenduda sellisele massiturule või taastada oma positsioon kallimate ja prestiižsemate autode tootjana. Selle küsimuse lahendamiseks arendati paralleelselt suure luksusauto projektiga ka väikest sõiduautot, millest kujunes BMW 531.
Väikeauto mootorratta ja auto vahel
BMW 531 algne idee oli väga praktiline: sellest pidi saama omamoodi mootorratta ja külgkorvi asendaja. BMW oli pärast sõda taas alustanud eelkõige mootorrataste tootmisega ning väikese auto loomisel tundus loogiline kasutada olemasolevat mootorrattatehnikat. Eesmärk ei olnud luua lihtsalt vähendatud luksusautot, vaid võimalikult lihtsat ja ökonoomset sõidukit inimestele, kelle jaoks täismõõdus auto oli liiga kallis, kuid kes soovisid mootorrattast praktilisemat ja ilmastikukindlamat liiklusvahendit.
Arendustöö algus
Esimesed väikese BMW ideed pärinesid juba 1948. aastast ning 1949. aasta alguses anti BMW arendusosakonnale ametlik ülesanne töötada luksusauto kõrval välja ka väikeauto. Projekt kandis algusest peale tähist 531, kuigi mõnes hilisemas allikas on autot nimetatud ka BMW 331-ks. Arendustööd seostatakse BMW kauaaegse inseneri Fritz Fiedleriga, kellel oli oluline roll nii BMW sõjaeelses kui ka sõjajärgses tehnilises arengus.
Neli erinevat arenguetappi
BMW 531 ei sündinud kohe sellisel kujul, nagu säilinud prototüüp välja näeb. Projekti jooksul katsetati mitut väga erinevat tehnilist lahendust. Esialgsetes kavandites paiknes boksermootor auto tagaosas või tagatelje ees ning mootori jahutusõhk pidi jõudma sinna läbi auto keskossa kujundatud kanali. Uuriti erinevaid mootori töömahte ligikaudu 350–750 cm³ ning mitmesuguseid kere- ja veermikulahendusi. 1951. aasta alguseks jõuti projekti neljanda arendusvariandini, millest valmis ka sõidukõlblik prototüüp.
Mootor ees, vedavad rattad taga
Lõplikus 531 prototüübis loobuti algsest tagamootori ideest. Kahesilindriline boksermootor koos käigukastiga paigutati esitelje ette, kuid jõud kandus kardaanvõlli kaudu tagaratastele. Selline klassikaline esimesest mootorist ja tagaveost koosnev lahendus võimaldas kasutada auto sisemust paremini. Mootori etteviimise tulemusena tekkis kahe põhiistme taha ruumi kahele väikesele hädaistmele, mistõttu võis 531 vajadusel transportida ka väikest perekonda.
Mootorrattatehnikast pärinev boksermootor
BMW 531 jõuallikas põhines ettevõtte mootorrataste õhkjahutusega kahesilindrilisel boksermootoril. Kuna kinnises autokeres ei saanud mootor enam sama hästi jahutusõhku kui mootorrattal, lisati sellele sundõhkjahutus ehk ventilaator. Arenduse käigus uuriti muu hulgas 500 ja 600 cm³ versioone, mida tähistati M531b ja M531a. Säilinud kirjeldustes seostatakse 1951. aasta autot eelkõige 600 cm³ mootoriga. Mootori täpset võimsust ei ole aga piisavalt usaldusväärselt dokumenteeritud ning seetõttu ei ole põhjendatud anda prototüübile ühte konkreetset hobujõunäitu.
Kompaktne, kuid päris auto
Kuigi BMW 531 pidi olema võimalikult odav, ei olnud tegemist mikroauto laadse minimaalsõidukiga. Sellel oli tavapärane kaheukseline kinnine kere, eraldi pakiruum ja BMW-le iseloomulikke kujunduselemente. Esituled olid integreeritud kumeratesse esitiibadesse, uksed olid tagant hingedega ning nii esi- kui ka tagaklaas koosnesid kahest osast, mida eraldas kitsas keskpost. Mõõtmetelt oli auto lähedane oma aja väikestele Euroopa sõiduautodele ning selle eesmärk oli pakkuda võimalikult väikestes välismõõtmetes siiski tõelise auto kasutusmugavust.
Miks 531 tootmisse ei jõudnud?
531 programmi lõpetamise põhjuseks ei olnud ainult soov keskenduda luksusautodele. Väikeauto oleks pidanud olema kasumlikuks tootmiseks valmistatud väga suurtes kogustes ning selleks oleks BMW vajanud uusi suuri kereplekipresse ja muud masstootmise sisseseadet. Ettevõtte sõjajärgne rahaline olukord ei võimaldanud sellist investeeringut. Samal ajal oli BMW juhtkonna põhitähelepanu suunatud märksa prestiižsemale BMW 501 projektile. Nii otsustatigi 531 arendus peatada ning BMW naasis 1950. aastate alguses autoturule suure kuuesilindrilise luksusmudeliga.
Üks säilinud prototüüp
BMW 531-st valmis teadaolevalt ainult üks sõidukõlblik prototüüp. Erinevalt paljudest teistest katseautodest ei kadunud see siiski ajaloo jooksul. Auto säilis aastaid Rootsis erakollektsioonis ning jõudis hiljem tagasi BMW valdusse. 2008. aastal paigaldati BMW 531 BMW muuseumi uuendatud ekspositsiooni Münchenis. See teeb 531 eriti väärtuslikuks, sest tegemist pole ainult dokumentidest tuntud projektiga – BMW sõjajärgse ajaloo üks võimalikest alternatiivsetest arengusuundadest on füüsiliselt säilinud.
Ajalooline tähendus
BMW 531 on tagantjärele eriti huvitav seetõttu, et see näitab, kui teistsuguseks oleks võinud BMW sõjajärgne areng kujuneda. Ettevõte valis 1950. aastate alguses luksusautode tee ning 531 jäi prototüübiks, kuid vaid mõni aasta hiljem sundis BMW keeruline majanduslik olukord marki siiski väikeste ja odavate autode juurde tagasi pöörduma. 1955. aastal jõudis tootmisse BMW Isetta ning sellele järgnesid BMW 600 ja 700. Seetõttu võib 531 vaadelda kui varajast katset lahendada sama probleemi, millega BMW pidi hiljem uuesti silmitsi seisma – kuidas pakkuda BMW nime all väikest ja taskukohast autot.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Autoculti toodang ning kujutab 1951. aasta BMW 531 sõidukõlblikku prototüüpi. Tegemist on piiratud tiraažiga mudeliga, mida valmistati kokku 333 eksemplari.
Tehnilised andmed lühidalt
Valmimisaasta: 1951
Arendustöö algus: 1948–1949
Tootmiskoht: München, Saksamaa
Arendaja: BMW
Projekt: BMW 531
Keretüüp: kaheukseline kompaktne prototüüp
Istekohti: 2 + 2 hädaistet
Mootor: õhkjahutusega kahesilindriline boksermootor
Töömaht: 600 cm³
Jahutus: õhkjahutus koos lisaventilaatoriga
Mootori asukoht: ees, esitelje ees
Veoskeem: tagavedu
Võimsus: täpne näit ei ole usaldusväärselt dokumenteeritud
Tootmisarv: 1 sõidukõlblik prototüüp
Eripära: BMW varane sõjajärgne väikeautoprojekt, mis kavandati mootorratta ja külgkorvi praktilisemaks alternatiiviks
Foto päris autost. Allikas: Wikipedia