Taust
BMW-Glas 3000 V8 sündis BMW ja Hans Glas GmbH ajaloo väga erilisel üleminekuperioodil. Dingolfingenis tegutsenud Glas oli 1950. aastatel saavutanud edu Goggomobili ja teiste väikeste autodega, kuid 1960. aastate keskpaigaks püüdis ettevõte liikuda ka kallimate ja võimsamate autode turule. Selle kõige ambitsioonikamaks näiteks sai Pietro Frua kujundatud Glas V8 luksuskupee. Kui BMW võttis 1966. aastal majanduslikesse raskustesse sattunud Hans Glas GmbH üle, otsustati mudeli arendamist ja tootmist veel mõnda aega jätkata. Nii sündis 1967. aastal BMW-Glas 3000 V8 – haruldane auto, milles Glas’i tehnika ja Itaalia disain kohtusid BMW märgi all.
Glas 2600 V8
BMW-Glas 3000 V8 eelkäija oli Glas 2600 V8, mida esitleti 1965. aasta Frankfurdi autonäitusel. Glas soovis selle autoga siseneda luksuslike GT-autode klassi ning tellis kere kujunduse tuntud Itaalia disainerilt Pietro Frua. Tulemuseks oli elegantne neljakohaline kupee, mille pikk kapott, madal katusejoon ja sirged proportsioonid meenutasid mõneti Frua kujundatud Maserati Quattroportet. Just seetõttu sai Glas V8 hiljem hüüdnime „Glaserati“.
Pietro Frua disain
Frua disain erines selgelt BMW enda 1960. aastate mudelitest. Auto esiosa oli lai ja madal, küljejoon puhas ning tagaosa tagasihoidlikult elegantne. Hoolimata sellest, et auto kandis hiljem BMW embleeme, ei saanud see BMW-le iseloomulikku neerukujulist iluvõret. See eristab BMW-Glas 3000 V8 näiteks samuti Glas’i päritolu BMW 1600 GT-st, mille välimust BMW pärast ülevõtmist märgatavalt kohandas. 3000 V8 jäi visuaalselt peaaegu täielikult Glas’i ja Frua loominguks.
BMW võtab Glas’i üle
BMW omandas Hans Glas GmbH 1966. aasta novembris. Ülevõtmise üks oluline tulemus oli Dingolfingi tootmisbaasi jõudmine BMW kätte – samas piirkonnas kujunes hiljem välja üks BMW tähtsamaid autotehaseid. Glas’i mudelivalikut hakati järk-järgult lõpetama või BMW tehnikaga kohandama. Glas V8 puhul otsustati aga kasutada juba enne ülevõtmist väljatöötatud suuremat 3,0-liitrist mootorit ning jätkata kupee tootmist BMW kontrolli all.
BMW-Glas 3000 V8
BMW-Glas 3000 V8 tuli turule 1967. aasta septembris. Võrreldes varasema Glas 2600 V8-ga oli auto väliselt vähe muutunud ning kõige nähtavamaks erinevuseks olid BMW embleemid. Mudelinimetuses säilis siiski ka Glas’i nimi, mis rõhutas auto päritolu. Tegemist oli ühe vähese BMW ajaloos toodetud autoga, mille disain ja põhiline tehniline ülesehitus olid välja töötatud teise autotootja poolt juba enne BMW omandusse jõudmist.
Kolmeliitrine V8
Auto jõuallikaks oli 2982 cm³ V8-mootor, mis arendas 160 hj ehk 118 kW. Mootor kasutas kummalgi silindrireal ülanukkvõlli ning selle toitesüsteemis oli kolm Solexi topeltkarburaatorit. Maksimaalne pöördemoment oli ligikaudu 236 Nm. Jõud kandus tagaratastele neljakäigulise manuaalkäigukasti kaudu. Tehaseandmete järgi saavutas BMW-Glas 3000 V8 umbes 200 km/h tippkiiruse ning kiirendas 0–100 km/h ligikaudu kümne sekundiga.
Ebatavaline veermik
BMW-Glas 3000 V8 tehniline ehitus oli oma aja kohta üsna arenenud. Ees kasutati sõltumatut vedrustust topeltõõtshoobadega, taga aga De Dioni telge. Tagavedrustuses kasutati Boge Hydromat süsteemi, mis võimaldas automaatset nivookontrolli ja aitas hoida auto kõrgust koormusest sõltumata. Autol olid ketaspidurid kõigil neljal rattal ning hüdraulilise võimendusega roolisüsteem. Need lahendused rõhutasid, et Glas oli püüdnud luua mitte lihtsalt efektset kupeed, vaid tehniliselt tõsiseltvõetavat luksuslikku GT-autot.
Piiratud tootmine
BMW-Glas 3000 V8 tootmine kestis vaid 1967. aasta septembrist 1968. aasta maini. Selle aja jooksul valmis BMW-Glas 3000 V8 versioonina 418 autot. Mõnes vanemas allikas leidub ka väiksemaid tootmisnumbreid, kuid Saksamaa Glas’i ajaloo käsitlustes ja mitmetes tehaseandmetele tuginevates allikates kasutatakse 418 autot. Koos varasema Glas 2600 V8-ga jäi kogu Frua kujundatud V8-kupeede tootmine siiski väga väikeseks.
BMW uue kupeepõlvkonna eel
BMW-Glas 3000 V8 ei olnud mõeldud pikaajaliseks BMW mudeliks. BMW töötas samal ajal välja oma uut suure kupee põlvkonda ning 1968. aastal jõudis turule BMW 2800 CS, millest kujunes hiljem E9 mudeliperekond. Uue BMW kupee kõrval ei olnud Glas’i päritolu mudeli jätkamisel enam suurt mõtet. Seetõttu jäi 3000 V8 lühiajaliseks sillaks Glas’i ja BMW täiesti uue luksuskupee põlvkonna vahel.
Glaserati
Hüüdnimi „Glaserati“ jäi autoga püsivalt seotuks. Selle põhjuseks oli eelkõige Pietro Frua disain ning sarnasus mõnede tema Maserati mudelitega, eriti esimese põlvkonna Quattroportega. Samas oli BMW-Glas 3000 V8 tehniliselt täiesti iseseisev Saksa konstruktsioon. Itaalia stiili ja Glas’i enda V8-tehnika kombinatsioon muudab selle üheks omanäolisemaks Saksamaal toodetud 1960. aastate luksuskupeeks.
Ajalooline tähendus
BMW-Glas 3000 V8 on BMW ajaloos eelkõige oluline üleminekumudel. See ei olnud algselt BMW arendus, kuid selle tootmine toimus BMW omanduses ja BMW märgi all. Auto tähistab hetke, mil Glas’i iseseisev autotootmine oli lõppemas ning Dingolfingi tehas hakkas järk-järgult muutuma BMW tootmissüsteemi osaks. Tänapäeval muudavad lühike tootmisaeg, väike valmistamisarv, Pietro Frua disain ja ebatavaline päritolu selle üheks haruldasemaks 1960. aastate BMW nime kandnud seeriaautoks.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Schuco Pro.R43 seeria toodang ning kujutab sinist BMW-Glas 3000 V8 kupeed. Schuco valmistas seda mudelit piiratud tiraažis kokku 500 eksemplari.
Tehnilised andmed lühidalt
Tootmisaeg: september 1967 – mai 1968
Tootmiskoht: Dingolfing, Saksamaa
Disainer: Pietro Frua
Keretüüp: kaheukseline neljakohaline kupee
Mootor: V8
Töömaht: 2982 cm³
Võimsus: 160 hj / 118 kW
Pöördemoment: ligikaudu 236 Nm
Käigukast: 4-käiguline manuaal
Veoskeem: tagavedu
Tagavedrustus: De Dioni telg koos Boge Hydromat nivookontrolliga
Pidurid: ketaspidurid kõigil neljal rattal
Pikkus: 4600 mm
Laius: 1750 mm
Kõrgus: 1380 mm
Teljevahe: 2500 mm
Kaal: ligikaudu 1350 kg
0–100 km/h: ligikaudu 10 s
Tippkiirus: ligikaudu 200 km/h
Tootmisarv: 418 autot
Eripära: Pietro Frua kujundatud Glas V8 edasiarendus, mida toodeti pärast Hans Glas GmbH ülevõtmist BMW-Glas nime all
Foto päris autost, BMW muuseum. Foto: Sten-Patrick Kreek