Taust
BMW Vision EfficientDynamics esitleti 2009. aasta Frankfurdi autonäitusel ning sellest kujunes üks BMW 21. sajandi olulisemaid ideeautosid. Kontseptsiooni eesmärk oli näidata, et sportauto jõudlus, väga madal kütusekulu ja elektrifitseeritud jõuallikas ei pea olema vastandlikud eesmärgid. BMW soovis ühendada üheks tervikuks margile omase sõidurõõmu, tulevikutehnoloogia ja senisest märksa suurema efektiivsuse. Vision EfficientDynamics ei olnud ainult futuristlik disainiuuring, vaid väga konkreetne tehnoloogiline visioon, mille lahendusi hakati hiljem edasi arendama seeriatootmiseks. Just sellest projektist kasvas kõigepealt välja 2011. aasta BMW i8 Concept ja seejärel 2014. aastal tootmisse jõudnud BMW i8.
Disain ja aerodünaamika
BMW Vision EfficientDynamics erines teadlikult tolle aja tavapärastest hübriidautodest. Selle asemel, et rõhutada üksnes säästlikkust, kujundati auto madalaks ja dramaatiliseks 2+2-kohaliseks sportautoks. Kiilukujuline siluett, suured läbipaistvad pinnad, üles avanevad uksed ja keerukas kihiline kerekujundus andsid autole väga futuristliku välimuse. Vorm lähtus tugevalt aerodünaamikast: õhuvoolu juhiti läbi ja ümber kere ning rataste juures kasutati spetsiaalseid aerodünaamilisi lahendusi turbulentsi vähendamiseks. Tulemuseks oli õhutakistustegur Cd 0,22, mis oli sportauto kohta erakordselt madal. Vision EfficientDynamicsi disain osutus hiljem eriti oluliseks, sest mitmed selle põhimõtted – madal siluett, kihiline kere, aerodünaamilised kanalid ja üles avanevad uksed – jõudsid äratuntaval kujul ka BMW i8-ni.
Hübriidne jõuallikas
Vision EfficientDynamics kasutas oma aja kohta erakordselt keerukat pistikhübriidsüsteemi. Auto sisepõlemismootoriks oli 1,5-liitrine kolmesilindriline turbodiisel, mis paiknes tagatelje ees ja arendas 163 hobujõudu. Seda täiendasid kaks elektrimootorit – üks esi- ja teine tagateljel. Kõigi kolme jõuallika koostöös ulatus süsteemi koguvõimsus 356 hobujõuni ja maksimaalne pöördemoment 800 njuutonmeetrini. Elektrimootorite paigutus võimaldas autol kasutada nelikvedu ning sõltuvalt sõiduolukorrast liikuda ainult elektri jõul, kasutada üksnes diiselmootorit või kombineerida kõiki kolme jõuallikat. Elektrienergiat salvestati liitium-polümeerakusse, mida sai laadida välisest elektrivõrgust ning mille energiat täiendati ka pidurdusenergia regenereerimise teel.
Jõudlus ja efektiivsus
BMW eesmärk oli pakkuda Vision EfficientDynamicsiga sportauto jõudlust koos väikese auto kütusekulu ja heitmetega. Ideeauto kiirendas 0–100 km/h umbes 4,8 sekundiga ning selle elektrooniliselt piiratud tippkiirus oli 250 km/h. Samal ajal näitas BMW Euroopa testitsükli järgi keskmiseks kütusekuluks vaid umbes 3,76 l/100 km ja CO₂ heiteks 99 g/km. Täiselektriline sõiduulatus oli kavandatud ligikaudu 50 kilomeetrini ning koos diiselmootoriga ulatus kogu tegevusraadius umbes 700 kilomeetrini. Need näitajad olid 2009. aasta sportauto kohta erakordsed ja väljendasid väga selgelt BMW EfficientDynamics filosoofiat: suurem jõudlus ei pea tingimata tähendama suuremat energiakulu.
Kerge konstruktsioon ja tulevikutehnoloogia
Efektiivsuse saavutamisel oli jõuallika kõrval oluline ka auto konstruktsioon. Vision EfficientDynamicsi tühimass oli ligikaudu 1395 kilogrammi, mis oli kolme mootorit ja suurt kõrgepingeakut kandva hübriidsportauto kohta väga madal. BMW kasutas ulatuslikult kergeid materjale ning paigutas aku auto keskossa, et saavutada madal raskuskese ja hea massijaotus. Samuti oli auto terviklikult kavandatud hübriidsüsteemi ümber, mitte ei olnud olemasolevale sõidukile hiljem elektrisüsteemi lisatud. Selline lähenemine muutus hiljem väga oluliseks BMW i mudelite puhul, kus kerge konstruktsioon, süsinikkiuga tugevdatud plast ja spetsiaalselt elektrifitseeritud jõuallikale loodud arhitektuur said üheks keskseks tehniliseks põhimõtteks.
Tee BMW i8-ni
Vision EfficientDynamicsi tähtsaim pärand on selle otsene seos BMW i8-ga. Ideeauto äratas pärast 2009. aasta esitlust sedavõrd palju tähelepanu, et BMW hakkas uurima võimalust selle põhimõtted seeriatootmisse viia. 2011. aastal esitleti BMW i8 Concepti, mis jätkas Vision EfficientDynamicsi disaini ja pistikhübriidse sportauto ideed juba palju tootmisküpsemas vormis. Kui BMW i8 2014. aastal seeriatootmisse jõudis, olid selle jõuallika üksikasjad küll muutunud – turbodiisli asemel kasutati bensiinimootorit –, kuid põhikontseptsioon jäi samaks: väike turboülelaaduriga sisepõlemismootor, elektriajam, kerge konstruktsioon, aerodünaamiline kere ja sportauto jõudlus koos väga madala energiakuluga.
Tähtsus BMW ajaloos
BMW Vision EfficientDynamics tähistas olulist üleminekut BMW EfficientDynamics programmi varasematelt üksiklahendustelt tervikliku elektrifitseeritud sportauto kontseptsioonini. See näitas esimest korda nii selgelt, et elektrifitseerimine ei pea BMW jaoks tähendama loobumist sportlikkusest või emotsionaalsest disainist. Vision EfficientDynamicsist sai üks olulisemaid samme BMW i alambrändi ja i8 sünniloos ning ühtlasi näide sellest, kuidas radikaalsena tundunud ideeauto võib mõne aastaga areneda päriselt toodetavaks autoks. Tagantjärele vaadates oli see üks BMW elektrifitseerimise ajaloo võtmemudeleid ning auto, mis ühendas üheks tervikuks jõudluse, aerodünaamika, kerge konstruktsiooni ja pistikhübriidtehnoloogia.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Paragon Modelsi toodang ning tegemist on BMW ametliku edasimüüjamudeliga.
Tehnilised andmed lühidalt
Esmaesitlus: 2009
Esitluskoht: IAA Frankfurt, Saksamaa
Tüüp: ideeauto / pistikhübriidne sportauto
Keretüüp: 2+2-kohaline sportauto
Mootor: 1,5 l kolmesilindriline turbodiisel, 163 hj
Elektriajam: kaks elektrimootorit, üks esi- ja teine tagateljel
Süsteemi koguvõimsus: 356 hj
Maksimaalne pöördemoment: 800 Nm
Veoskeem: hübriidne nelikvedu
Aku: liitium-polümeeraku
0–100 km/h: umbes 4,8 s
Tippkiirus: 250 km/h, elektrooniliselt piiratud
Täiselektriline sõiduulatus: umbes 50 km
Kütusekulu: umbes 3,76 l/100 km
CO₂ heide: 99 g/km
Õhutakistustegur: Cd 0,22
Tühimass: umbes 1395 kg
Eripära: BMW i8 otsene tehnoloogiline ja disainiline eelkäija ning üks olulisemaid BMW elektrifitseeritud sportauto kontseptsioone
Foto päris autost, BMW muuseum. Foto: Sten-Patrick Kreek