Taust
BMW 503 Cabriolet oli üks 1950. aastate eksklusiivsemaid Saksa luksusautosid ning avatud versioon BMW elegantsest 503 Gran Turismo mudelist. BMW esitles 503 Coupéd ja Cabriolet’d avalikkusele 1955. aasta septembris Frankfurdi autonäitusel, kus BMW 503 oli koos uue BMW 507-ga üks margi kahest suurest uudisest. Mõlemad autod väljendasid BMW soovi taastada sõjajärgsel ajal oma positsioon prestiižsete ja suure jõudlusega luksusautode tootjana. Kui BMW 507 oli sportlik kaheistmeline roadster, siis 503 Cabriolet oli luksuslik 2+2-kohaline avatud reisiauto, milles ühendati V8-mootor, elegantne alumiiniumkere ja väga kõrgetasemeline viimistlus.
BMW 502 tehnilisel alusel
Nagu BMW 503 Coupé, põhines ka Cabriolet tehniliselt BMW suure 501/502 mudeliperekonna tehnikal. Selle aluseks oli BMW 502 3.2 Liter Superi 3,2-liitrine V8-tehnika ja tugev šassii, kuid suure ning konservatiivse sedaanikere asemel sai auto märksa madalama, elegantsema ja moodsama kaheukselise kere. BMW suutis seega kasutada juba olemasolevat V8-tehnikat täiesti teistsuguse iseloomuga luksusautos, mis pakkus nii tugevat jõudlust kui ka avatud auto sõiduelamust.
Albrecht Graf Goertzi disain
BMW 503 kuju lõi Albrecht Graf Goertz, kes disainis samal ajal ka BMW 507. BMW Muuseumi enda kirjelduse järgi vastutas Goertz mõlema luksusmudeli alumiiniumkerede disaini eest. 503 pikk kapott, madal küljejoon, suured klaaspinnad ja puhtad kerepinnad erinesid selgelt BMW 501 ja 502 ümaramast „Barokk-ingli” stiilist. Cabriolet’na mõjus disain eriti elegantse ja tasakaalustatuna, sest ilma püsiva katuseta pääsesid hästi esile kere pikad horisontaalsed jooned. Tulemuseks oli pigem luksuslik Gran Turismo kui traditsiooniline sportauto.
Alumiiniumkere
BMW 503 üheks erilisemaks omaduseks oli selle alumiiniumkere. Kergsulami kasutamine aitas suure luksusauto kaalu vähendada, kuid sellise kere valmistamine oli töömahukas ja kallis. Autod valmisid suures osas käsitööna ning väikese tootmismahu tõttu sai pöörata palju tähelepanu viimistlusele ja detailidele. Just keerukas keretöö, kallis V8-tehnika ja käsitöömahukas tootmine olid peamised põhjused, miks BMW 503 kuulus oma aja kõige eksklusiivsemate ja kallimate BMW-de hulka.
3,2-liitrine V8
BMW 503 Cabriolet kasutas 3168 cm³ kergsulamist V8-mootorit, mis arendas 103 kW / 140 hj 4800 p/min juures. Jõuallikas kuulus BMW 1950. aastate V8-mootoriperekonda, mille esimene versioon oli jõudnud tootmisse BMW 502-ga. Kahe karburaatoriga mootor pakkus oma aja kohta tugevat jõudlust ning sobis eriti hästi luksusliku reisiauto iseloomuga, kus oluline polnud ainult kiirus, vaid ka mootori sujuv ja vaikne töö.
190 km/h
140 hj võimaldas BMW 503 Cabriolet’l saavutada 190 km/h tippkiiruse. Jõud kandus tagaratastele neljakäigulise manuaalkäigukasti kaudu. 1950. aastate keskpaiga neljakohalise luksuskabrioleti kohta oli tegemist väga tugeva näitajaga. BMW 503 ei olnud loodud kompromissituks sportautoks, vaid kiireks ja mugavaks pikamaasõiduautoks, milles sai ühendada V8 jõudluse avatud kere pakutava sõiduelamusega.
Luksuslik 2+2-kohaline reisiauto
BMW 503 Cabriolet oli 2+2-kohaline auto, pakkudes rohkem ruumi ja praktilisust kui kaheistmeline BMW 507. Salongis kasutati kvaliteetseid materjale, nahkpolstrit ja hoolikat käsitööviimistlust. Kõik küljeaknad sai täielikult kere sisse langetada, mistõttu tekkis avatud katusega eriti puhas ja elegantne külgvaade. BMW 503 oli mõeldud kliendile, kes soovis sportliku auto jõudlust, kuid ei tahtnud loobuda luksusest, mugavusest ega reisivõimalustest.
Hüdraulika ja elektrilised aknad
BMW 503 oli oma aja kohta tehniliselt erakordselt luksuslik. Esimese seeria autodel kasutati hüdrauliliselt juhitavaid küljeaknaid ja Cabriolet’ katust. Hilisematel teise seeria autodel asendati akende hüdrauliline mehhanism elektrilisega, kuid kokkuklapitav katus jäi hüdrauliliselt juhitavaks. Sellised mugavuslahendused olid 1950. aastate autodel väga haruldased ning rõhutasid 503 positsiooni BMW mudelivaliku tipus.
Kaks seeriat
BMW 503 toodeti kahes põhilises seerias. Varasematel esimese seeria autodel oli käiguvahetus roolisambal ning hüdrauliline akende ja Cabriolet’ katuse juhtimine. Teise seeria autod said põrandale paigutatud käigukangi ja elektrilised aknatõstukid ning muutusid ka mitmed väiksemad välis- ja sisekujunduse detailid. Põhiline 3,2-liitrine V8-mootor, elegantne alumiiniumkere ja mudeli üldine iseloom jäid aga kogu tootmisperioodi jooksul samaks.
Üks oma aja kallimaid BMW-sid
BMW 503 maksis uuena ligikaudu 30 000 Saksa marka; ametlikuks hinnaks kujunes umbes 29 500 marka. See tegi autost ühe oma aja kõige kallima BMW ning piiras ostjaskonna väga jõukate klientidega. Kõrge hind tulenes alumiiniumkerest, V8-tehnikast, keerukatest mugavuslahendustest ja käsitöömahukast tootmisest. BMW Muuseumi kirjeldus nimetab 503-t põhjendatult üheks oma aja kõige eksklusiivsemaks autoks.
503 ja 507
BMW 503 ja 507 esitleti koos 1955. aasta Frankfurdi autonäitusel ning nende ajalugu on seetõttu tihedalt seotud. Mõlemad kasutasid BMW 3,2-liitrist V8-tehnikat, mõlemal oli Albrecht Graf Goertzi kujundatud alumiiniumkere ning mõlemad paiknesid BMW mudelivaliku absoluutses tipus. Samas olid autod olemuselt erinevad. BMW 507 oli kaheistmeline sportlik roadster ja eelkõige imagomudel, samas kui 503 pakkus rohkem ruumi, mugavust ja praktilisust. Seetõttu oli 503 pigem elegantne luksuslik Gran Turismo kui klassikaline sportauto.
Vaid 139 Cabriolet’d
BMW 503 Cabriolet’ seeriatootmine algas 1956. aastal ja lõppes 1960. aastal. Selle aja jooksul valmistati vaid 139 Cabriolet’d. Koos 273 Coupéga ulatus kogu BMW 503 tootmisarv ainult 412 autoni. Cabriolet oli seega veelgi haruldasem kui Coupé ning kuulub tänapäeval BMW kõige eksklusiivsemate sõjajärgsete seeriaautode hulka.
Eriline koht BMW kabriolettide ajaloos
BMW 503 Cabriolet’l on margi avatud autode ajaloos eriline koht. See ühendas suure luksusauto V8-tehnika, käsitööna valmistatud alumiiniumkere ja keeruka hüdraulilise katusemehhanismi viisil, mida BMW mudelivalikus hiljem pikka aega ei pakutud. Pärast 503 Cabriolet’ tootmise lõppu möödus aastakümneid enne, kui BMW hakkas taas ise tootma täisväärtuslikku neljakohalist seeriakabrioletti.
Ajalooline tähendus
BMW 503 Cabriolet esindab perioodi, mil BMW püüdis väikestest tootmismahtudest hoolimata konkureerida Euroopa kõige prestiižsemate autotootjatega. Albrecht Graf Goertzi elegantne disain, käsitööna valmistatud alumiiniumkere, 3,2-liitrine V8 ja oma aja kohta erakordsed mugavuslahendused tegid sellest ühe BMW 1950. aastate kõige keerukama ja luksuslikuma auto. Vaid 139 valmistatud eksemplari tõttu on 503 Cabriolet tänapäeval ka üks kõige haruldasemaid BMW sõjajärgseid luksusautosid.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Schuco toodang ning kujutab BMW 503 Cabriolet’d.
Tehnilised andmed lühidalt
Tootmisaeg: 1956–1960
Keretüüp: kaheukseline 2+2-kohaline Cabriolet
Disainer: Albrecht Graf Goertz
Tehniline alus: BMW 502 V8 mudeliperekond
Kere: alumiiniumkere
Mootor: V8
Töömaht: 3168 cm³
Võimsus: 103 kW / 140 hj @ 4800 p/min
Käigukast: 4-käiguline manuaal
Veoskeem: tagavedu
Tippkiirus: 190 km/h
Hind uuena: umbes 29 500 Saksa marka
BMW 503 kogutoodang: 412 autot
Cabriolet’ tootmisarv: 139 autot
Eripära: Albrecht Graf Goertzi disainitud, käsitööna valmistatud alumiiniumkerega BMW luksuskabriolett hüdrauliliselt juhitava katusega
Foto päris autost, BMW muuseum. Foto: Sten-Patrick Kreek