Taust
BMW 507 Roadster on üks legendaarsemaid ja eksklusiivsemaid sportautosid BMW ajaloos. Mudelit esitleti 1955. aastal ning see jõudis samal aastal ka Frankfurdi IAA autonäitusele. Kaheistmeline avatud sportauto pidi aitama BMW-l tugevdada oma positsiooni rahvusvahelisel luksusautode turul ning eriti Ameerika Ühendriikides, kus Euroopa sportautode vastu tunti üha suuremat huvi. Kuigi 507 ei saavutanud loodetud müügiedu, kujunes sellest hiljem üks tuntumaid ja väärtuslikumaid klassikalisi BMW-sid.
Ameerika turu mõju
BMW 507 sünniloos mängis olulist rolli New Yorgis tegutsenud Euroopa autode importija Max Hoffman. Ta oli veendunud, et BMW vajab Ameerika turule elegantset ja võimsat sportautot ning julgustas ettevõtet looma mudelit, mis suudaks kõnetada jõukaid Ameerika kliente. Hoffman vahendas BMW-le ka disainer Albrecht Graf Goertzi, kelle kavandist kujunes lõpuks 507 lõplik kuju. Esialgsed lootused müügimahule olid kõrged, kuid auto käsitöömahukas tootmine ja väga kõrge hind muutsid selle palju eksklusiivsemaks, kui algselt kavandati.
Albrecht Graf Goertzi disain
BMW 507 kujundas saksa päritolu disainer Albrecht Graf Goertz, kes töötas 1950. aastatel Ameerika Ühendriikides ning oli oma karjääri alguses seotud ka kuulsa tööstusdisaineri Raymond Loewyga. Goertz lõi 507-le madala ja elegantse kere, pika mootorikatte, jõulised tagatiivad ning lühikese tagaosa. Eriti iseloomulikuks kujunes lai ja madal BMW neeruvõre, mis erines selgelt varasemate BMW mudelite kõrgest ja kitsast neerukujundusest. Auto külgedel paiknevad õhuavad ja voolujooneline profiil muutsid 507 äratuntavaks peaaegu iga nurga alt.
Käsitsi valmistatud alumiiniumkere
507 kere valmistati suures osas käsitsi alumiiniumist. Auto tehniliseks aluseks oli BMW 502 konstruktsioon, kuid selle šassii oli sportauto jaoks 35,5 sentimeetri võrra lühendatud. Käsitöö tähendas, et üksikute autode kered ei olnud täielikult identsed ning see suurendas oluliselt ka tootmiskulusid. Alumiiniumi kasutamine aitas vähendada kaalu, kuid 507 jäi konstruktsioonilt siiski luksuslikuks reisiautoks, mitte äärmuslikult kergeks võistlussportautoks.
3,2-liitrine V8
BMW 507 kapoti all töötas 3168 cm³ kergmetallist V8-mootor, mille põhikonstruktsioon pärines BMW suurematelt V8-sedaanidelt. Suurem surveaste tõstis sportauto mootori võimsuse 150 hobujõuni 5000 pöörde juures minutis. Mootor oli ühendatud neljakäigulise manuaalkäigukastiga ning jõud kandus tagaratastele. Kergmetallist V8 oli 1950. aastate BMW üks tehniliselt tähelepanuväärsemaid jõuallikaid ning sobis hästi 507 luksusliku ja sportliku iseloomuga.
Kuni 220 km/h
BMW Group Classic annab BMW 507 tavapäraseks tippkiiruseks 205 km/h. Auto oli siiski saadaval kolme erineva tagasilla ülekandega ning sõltuvalt valitud ülekandest jäi tippkiirus vahemikku ligikaudu 190–220 km/h. Seetõttu esines juba BMW omaaegsetes müügimaterjalides ka 220 km/h näit. 150-hobujõulise mootoriga oli 507 1950. aastate keskpaiga kohta väga kiire auto, kuid selle iseloom ühendas puhta sportlikkuse pigem mugava ja elegantse pikamaasõiduga.
Esimene ja teine seeria
Tootmise jooksul tehti BMW 507-le mitmeid muudatusi ning autod jagatakse tavaliselt esimese ja teise seeria mudeliteks. Uuendatud teine seeria ilmus 1957. aasta lõpus. Üks nähtavamaid erinevusi oli kütusepaagi täiteava viimine auto paremale tagatiivale. Muudeti ka armatuurlauda, mille ülemine osa tehti kõrgemaks, et sinna oleks lihtsam paigaldada raadiot. Põhiline disain ja 3,2-liitrine V8-mootor jäid siiski kogu tootmisaja jooksul samaks.
Elvis Presley BMW 507
BMW 507 eksklusiivsust suurendas veelgi selle seotus kuulsate omanikega. Mudeliga on seotud näiteks Alain Delon, Ursula Andress ja mootorratta- ning vormelilegend John Surtees. Kõige kuulsam 507 omanik oli siiski Elvis Presley, kes ostis Saksamaal USA armees teenides 1957. aasta valge BMW 507. Auto oli enne seda olnud BMW tehasesõitja Hans Stucki kasutuses. Elvis lasi hiljem auto punaseks värvida ning aastakümneteks kadunuks peetud 507 leiti lõpuks Ameerika Ühendriikidest ja restaureeriti BMW Group Classicu poolt tagasi oma algsesse seisukorda.
Liiga kallis, et olla edukas
BMW 507 suurimaks probleemiks kujunes hind. Saksamaal maksis auto 26 500 Saksa marka, mistõttu kuulus see oma aja kõige kallimate autode hulka. Käsitsi valmistatud alumiiniumkere ja väikesemahuline tootmine tähendasid, et BMW ei suutnud 507 hinda viia algselt loodetud tasemele. Ameerika Ühendriikides lähenes müügihind 10 000 dollarile, mis piiras potentsiaalsete ostjate ringi veelgi. Mudel tõi BMW-le küll märkimisväärset tähelepanu, kuid majanduslikult ei kujunenud sellest edu.
Ainult 251 autot
BMW 507 tootmine kestis 1956. aastast 1959. aastani. BMW Group Archive’i praeguste andmete järgi valmistati kokku vaid 251 autot. Väike tootmisarv, käsitsi valmistatud alumiiniumkere, Goertzi disain ning kuulsad omanikud on teinud 507-st tänapäeval ühe hinnatuima klassikalise BMW. Säilinud originaalautod kuuluvad rahvusvaheliste klassikaautode näituste ja oksjonite kõige tähelepanuväärsemate BMW-de hulka.
Ajalooline tähtsus
BMW 507 ei suutnud täita talle seatud ärilisi ootusi, kuid selle mõju BMW kuvandile on olnud pikaajaline. Auto ühendas viisil, mis muutus hiljem BMW-le väga iseloomulikuks, sportliku juhitavuse, võimsa mootori, luksuse ja elegantse disaini. 1990. aastate lõpus loodud BMW Z8 ammutas oma kujunduses teadlikult inspiratsiooni 507-st ning kinnitas sellega mudeli staatust ühe olulisema disainiikoonina BMW ajaloos.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis oleva BMW 507 Roadsteri mudelauto on valmistanud Minichamps. Tegemist on BMW esinduse tellimusel valmistatud reklaammudeliga, mis oli mõeldud kasutamiseks müügi- ja esitlusmudelina.
Tehnilised andmed lühidalt
Tootmisaeg: 1956–1959
Keretüüp: kaheistmeline roadster
Kere: käsitsi valmistatud alumiiniumkere
Mootor: kergmetallist V8
Töömaht: 3168 cm³
Võimsus: 150 hj @ 5000 p/min
Käigukast: 4-käiguline manuaal
Vedav sild: tagavedu
Tippkiirus: 205 km/h, sõltuvalt ülekandest 190–220 km/h
Hind uuena: 26 500 Saksa marka
Toodetud: 251 autot
Disainer: Albrecht Graf Goertz
Eripära: üks haruldasemaid ja tuntumaid klassikalisi BMW sportautosid
Foto päris autost: Elvis Presley 1957. aasta BMW 507, BMW muuseum. Foto: Sten-Patrick Kreek.