Taust
BMW 501 tähistas BMW jaoks sõjajärgse autotootmise tegelikku taaskäivitamist ning margi naasmist suurte ja esinduslike sõiduautode klassi. Mudeli prototüüpi esitleti esmakordselt 1951. aasta Frankfurdi autonäitusel, kuid keeruline majanduslik olukord ja tootmise ettevalmistamisega seotud probleemid lükkasid seeriatootmise alguse 1952. aasta lõppu. BMW 501 oli esimene pärast Teist maailmasõda BMW poolt toodetud uus sõiduauto ning ühtlasi esimene BMW auto, mille seeriatootmine toimus Baieris. Mudeliga soovis BMW taastada oma sõjaeelse maine kvaliteetsete ja tehniliselt väärikate autode valmistajana.
Uus algus Münchenis
BMW sõjaeelne autotootmine oli toimunud peamiselt Eisenachis, kuid pärast sõda jäi sealne tehas Nõukogude okupatsioonitsooni. BMW pidi seetõttu sõiduautode tootmise Münchenis praktiliselt uuesti üles ehitama. Uue suure sedaani arendamine algas juba 1940. aastate lõpus ning ettevõte otsustas vaatamata keerulisele olukorrale mitte alustada lihtsa väikeautoga, vaid naasta turule luksusliku ja tehniliselt ambitsioonika mudeliga. See otsus andis BMW 501-le väga olulise sümboolse tähenduse, kuid muutis projekti samal ajal kalliks ja majanduslikult riskantseks.
„Barokk-ingel“
BMW 501 sai Saksamaal kiiresti hüüdnime „Barockengel“ ehk „Barokk-ingel“. Nimi viitas auto kumerale ja voolavale kerekujule, mis erines 1950. aastate alguses järjest populaarsemaks muutuvatest sirgematest pontoonkeredest. Kere põhikujundus seostatakse BMW disaineri Peter Szymanowskiga. Pikk kapott, voolujoonelised poritiivad, kõrge katusekaar ja ümar tagaosa andsid autole väga väärika ning klassikalise välimuse. Hiljem hakati Barokk-ingli nime kasutama laiemalt ka BMW 502 ja teiste sama kereperekonna mudelite kohta.
Tugev raam ja avar salong
BMW 501 kere toetus uue konstruktsiooniga tugevale raamile. Auto oli oma aja kohta suur ja avar ning mahutas kuni kuus reisijat koos pagasiga. Üks huvitavaid konstruktsioonilisi lahendusi oli käigukasti paigutamine mootorist eraldi, mis võimaldas sõitjateruumi põrandat kujundada tavapärasest tasasemaks. Uste esimesed ja tagumised paarid avanesid vastassuundades ning B-piilari piirkonda tekkis väga lai sissepääs, mis sobis hästi esindusauto iseloomuga.
Bauri valmistatud kered
BMW-l ei olnud uue mudeli tootmise alustamisel Münchenis veel vajalikke seadmeid suurte kerepaneelide valmistamiseks. Seetõttu valmistas varajaste BMW 501 sedaanide kered Karosserie Baur Stuttgartis, kust need saadeti Münchenisse lõplikuks koostamiseks. BMW Group Classicu andmetel jätkus Bauri kerede kasutamine kuni 1954. aastani. See koostöö näitab hästi, kui keeruline oli BMW jaoks sõjajärgset sõiduautode tootmist uuesti üles ehitada. :contentReference[oaicite:1]{index=1}
Sõjaeelse BMW 326 mootori edasiarendus
Algne BMW 501 kasutas 1971 cm³ kuuesilindrilist ridamootorit, mille tehnilised juured ulatusid sõjaeelsesse BMW 326-sse. Kui BMW 326 mootor arendas 50 hj, siis 501 jaoks tõsteti võimsus 65 hobujõuni. Neljakäigulist manuaalkäigukasti juhiti roolisambal paikneva käigukangi kaudu ning jõud kandus tagaratastele. BMW Group Classic annab algse 501 tippkiiruseks 138 km/h. :contentReference[oaicite:2]{index=2}
Kõrge hind ja tagasihoidlik müük
BMW 501 üks suuremaid probleeme oli hind. Auto maksis turule jõudes 15 150 Saksa marka, mis tegi sellest ühe kallima Saksamaal toodetud sedaani. Samal ajal peeti 65 hj mootorit nii raske auto jaoks tagasihoidlikuks. BMW Group Classicu järgi leidis esimese 15 kuu jooksul ostja veidi alla 2300 auto. See jäi BMW ootustele selgelt alla ning 1954. aastal asendati algne versioon BMW 501 A ja 501 B mudelitega, mille mootor arendas juba 72 hj. :contentReference[oaicite:3]{index=3}
501 mudeliperekonna areng
BMW jätkas 501 arendamist ka pärast algse 65 hj versiooni tootmise lõppu. 1954. aastal tulid 501 A ja 501 B, 1955. aastal järgnes suurema 2077 cm³ kuuesilindrilise mootoriga BMW 501 ning valikusse lisandusid ka V8-mootoriga versioonid. Seetõttu kasutatakse erinevates allikates BMW 501 tootmisaja ja valmistamisarvu kohta väga erinevaid numbreid. Algset, 1952–1954 toodetud 65 hj BMW 501 tuleb eristada hilisematest sama mudelinime kandnud edasiarendustest. :contentReference[oaicite:4]{index=4}
Ajalooline tähendus
BMW 501 ei kujunenud suureks müügieduks ning selle kõrged arendus- ja tootmiskulud ei lahendanud BMW sõjajärgseid majandusprobleeme. Selle ajalooline tähtsus on siiski väga suur. Mudel taastas BMW sõiduautode tootmise, pani aluse tervele 1950. aastate luksusautode perekonnale ning selle tehnikast arenesid edasi BMW 502, 503 ja 507. BMW 501 tähistas seega hetke, mil BMW alustas pärast sõda uuesti oma identiteedi kujundamist kvaliteetsete, tehniliselt ambitsioonikate ja juhile suunatud autode tootjana.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Minichampsi toodang ning kujutab 1953. aasta BMW 501 sedaani ehk algset 2,0-liitrise kuuesilindrilise ja 65 hj mootoriga versiooni. Mudel valmistati piiratud tiraažis kokku 1008 eksemplari.
Tehnilised andmed lühidalt
Esmaesitlus: Frankfurdi autonäitus 1951
Algse BMW 501 tootmisaeg: november 1952 – 1954
Koostamine: München, Saksamaa
Varajaste autode kered: Karosserie Baur, Stuttgart
Keretüüp: neljaukseline luksussedaan
Istekohti: kuni 6
Mootor: kuuesilindriline ridamootor
Töömaht: 1971 cm³
Võimsus: 65 hj
Käigukast: 4-käiguline manuaal
Veoskeem: tagavedu
Tippkiirus: 138 km/h
Kaal: ligikaudu 1340 kg
Hind uuena: 15 150 Saksa marka
Algse versiooni tootmisarv: ligikaudu 2300 autot
Eripära: BMW esimene sõjajärgne uus sõiduauto ja „Barokk-ingli“ mudeliperekonna algus
Foto päris autost. Allikas: bmwgroup-classic.com