Taust
BMW 328 Bügelfalte-Roadster on üks kõige erilisemaid BMW sõjaeelseid võidusõiduautosid. Tegemist ei olnud eraldi seeriamudeliga, vaid ühe konkreetse BMW 328-ga, šassiinumbriga 85032, mille ajalugu algas juba 1937. aastal. Auto valmistati algselt BMW võistlusotstarbeks ning osales mitmetel rahvusvahelistel võidusõitudel. 1938. aasta Mille Miglial saavutasid A.F.P. Fane ja William James sellega kaheksanda koha üldarvestuses ning võitsid kuni 2-liitriste autode klassi. See edu tegi autost ühe BMW 328 tähtsama võistlusauto juba enne selle hilisemat ümberkujundamist kuulsaks Bügelfalte-Roadsteriks.
Ümberehitamine 1940. aasta Mille Migliaks
1939. aastal võeti šassii 85032 BMW arendusosakonnas uuesti põhjalikult ette, sest ettevõte valmistus 1940. aasta Mille Migliaks. Tavaline 328 kere eemaldati ning selle asemele ehitati eriti kerge ja aerodünaamiline võistluskere. BMW eesmärk oli vähendada õhutakistust, langetada massi ja parandada suurel kiirusel stabiilsust. Auto sai toruraamil põhineva kerestruktuuri, mille peale paigaldati õhuke alumiiniumkate. Valminud auto erines tavalisest BMW 328-st nii välimuse, massi kui ka jõudluse poolest märgatavalt.
Bügelfalte nimi ja disain
Auto hüüdnimi „Bügelfalte“ tähendab otsetõlkes püksiviiki. Nimi tulenes eelkõige esitiibade ülaosas kulgevast teravast metallservast, mis meenutas triigitud pükste viiki ja mida ühelgi teisel BMW 328-l sellisel kujul ei olnud. Madal kere, eraldiseisvate poritiibade asemel voolujoonelisemad pinnad, väikesed tuuleklaasid ja pikk kapott muutsid auto palju agressiivsemaks kui tavapärase 328 Roadsteri. BMW enda arendusosakonnas Münchenis valminud Bügelfalte jäi ainulaadseks – kaks teist 1940. aasta Mille Miglia jaoks valmistatud voolujoonelist Roadsterit said oma kered Milano Carrozzeria Touringult.
Kergkonstruktsioon
Bügelfalte arenduses pöörati erakordselt palju tähelepanu massi vähendamisele. Alumiiniumist väliskere paigaldati keerukale kergtoruraamile ning mitmetes detailides kasutati ka magneesiumi. Kergemaid materjale rakendati pidurites, käigukasti detailides, istmekonstruktsioonides ja muudes komponentides. Selle tulemusena kaalus auto ligikaudu 725 kg, mis oli märkimisväärselt vähem kui tavalisel BMW 328-l. Väike mass oli üks peamisi põhjuseid, miks suhteliselt väikese 2,0-liitrise mootoriga BMW suutis konkureerida palju võimsamate autodega.
2,0-liitrine võistlusmootor
BMW 328 standardne 1971 cm³ kuuesilindriline ridamootor arendas seeriaautos umbes 80 hj, kuid Bügelfalte jaoks viidi võimsus ligikaudu 130 hobujõuni. Mootor säilitas BMW 328 põhikonstruktsiooni, kuid sai võistluseks mitmeid muudatusi, sealhulgas suurema õlivanni, täiendava õlijahuti ja suurel kiirusel õhu juurdevoolu parandava sisselaskelahenduse. Jõud kandus tagaratastele tugevdatud neljakäigulise manuaalkäigukasti kaudu. Auto tippkiirus ulatus ligikaudu 200 km/h-ni, mis oli 2-liitrise vabalthingava sportauto kohta 1930. aastate lõpus erakordne tulemus.
1940. aasta Mille Miglia
28. aprillil 1940 toimunud I Gran Premio Brescia delle Mille Miglia ei kulgenud enam klassikalisel Brescia–Rooma–Brescia marsruudil, vaid 167-kilomeetrisel ringil Brescia, Cremona ja Mantova vahel, mida läbiti üheksa korda. BMW saatis starti viis spetsiaalselt ettevalmistatud 328 võistlusautot: kolm Roadsterit, Touring Coupé ja Kamm Coupé. Bügelfalte kandis stardinumbrit 71 ning seda juhtisid Hans Wencher ja Rudolf Scholz. Auto lõpetas pika ja kiire võistluse kuuenda kohaga üldarvestuses. BMW saavutas samal võistlusel Touring Coupéga üldvõidu ning teised 328-d lõpetasid kolmanda, viienda ja kuuenda kohaga, tuues BMW-le ka meeskondliku võidu.
Seos teiste Mille Miglia BMW 328-dega
Bügelfalte oli üks kolmest avatud BMW 328-st, mis 1940. aasta Mille Migliaks ette valmistati, kuid ainult selle kere ehitati täielikult BMW enda juures Münchenis. Ajapuuduse tõttu valmisid kahe ülejäänud Roadsteri voolujoonelised alumiiniumkered Milano Carrozzeria Touringus BMW jooniste järgi. Lisaks kasutas BMW võistlusel suletud Touring Coupéd ja eksperimentaalset Kamm Coupéd. Kõik viis autot esindasid BMW 328 võistlusarenduse kõige kõrgemat taset ning nende mootorite võimsus ulatus umbes 130–136 hobujõuni.
Üks ainus Bügelfalte
BMW 328 Bügelfalte oli ja on ainueksemplar. Šassii 85032 alustas elu 1937. aasta BMW 328-na, kuid sai oma iseloomuliku aerodünaamilise kere alles 1939. aasta ümber ehitamisel. Seetõttu võib autot eri allikates näha nii 1937., 1939. kui ka 1940. aasta mudelina – esimene tähistab algse auto valmimist, teine Bügelfalte kere loomist ning 1940 selle kõige kuulsamat võistluskonfiguratsiooni ja Mille Miglia osalemist.
Hilisem ajalugu
Bügelfalte elas üle Teise maailmasõja ning selle sõjajärgne saatus kujunes sama erakordseks kui võidusõiduajalugu. Auto jõudis pärast sõda Nõukogude Liitu ning kuulus hiljem muu hulgas lennukikonstruktor Artjom Mikojani perekonnale. 1970. aastatel jõudis auto Lätti ning pärast Nõukogude Liidu lagunemist taas Lääne-Euroopasse. Auto on säilinud tänapäevani ning sellest on saanud üks väärtuslikumaid ja tuntumaid BMW 328 võistlusautosid.
Best of Show 2026
Bügelfalte tähtsust kinnitas veel kord 2026. aasta Concorso d’Eleganza Villa d’Este, kus originaalauto valiti kogu ürituse Best of Show võitjaks ja pälvis Trofeo BMW Group auhinna. See näitab, et ligi üheksa aastakümmet pärast valmimist hinnatakse Bügelfaltet mitte ainult BMW võidusõiduajaloo, vaid ka sõjaeelse autokunsti ja inseneritöö ühe silmapaistva näitena.
Tähtsus BMW ajaloos
BMW 328 Bügelfalte-Roadster ühendab endas peaaegu kõik omadused, mis tegid BMW 328-st ühe margi ajaloo kõige olulisema sportauto: väikese massi, väga hea juhitavuse, efektiivse kuuesilindrilise mootori ja aerodünaamilise arengu. Samas oli Bügelfalte tavalisest 328-st palju kaugemale viidud võistlusauto. Selle üksikeksemplari staatus, klassivõit 1938. aasta Mille Miglial juba enne ümberehitust, 1940. aasta kuues koht ning erakordne hilisem ajalugu muudavad selle üheks kõige erilisemaks säilinud sõjaeelseks BMW-ks.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis olev mudelauto on Brausi toodang ning kujutab BMW 328 Bügelfalte-Roadsteri 1940. aasta konfiguratsiooni. Mudelit valmistati piiratud tiraažis kokku 100 eksemplari ning minu mudel kannab numbrit 40.
Tehnilised andmed lühidalt
Algse auto valmimisaasta: 1937
Bügelfalte ümberehitus: 1939
Mille Miglia võistluskonfiguratsioon: 1940
Šassiinumber: 85032
Algse šassii tootmiskoht: Eisenach, Saksamaa
Bügelfalte kere ehitus: BMW, München
Keretüüp: kaheukseline aerodünaamiline võistlus-Roadster
Mootor: kuuesilindriline ridamootor
Töömaht: 1971 cm³
Võimsus: ligikaudu 130 hj
Käigukast: 4-käiguline manuaal
Veoskeem: tagavedu
Tühimass: ligikaudu 725 kg
Tippkiirus: ligikaudu 200 km/h
1940 Mille Miglia: 6. koht üldarvestuses
Sõitjad 1940 Mille Miglial: Hans Wencher / Rudolf Scholz
Tootmisarv: 1 auto
Eripära: BMW enda Müncheni võidusõiduarenduses loodud ainulaadne aerodünaamiline 328 Roadster
Foto päris autost, BMW muuseum. Foto: Sten-Patrick Kreek