BMW 550i (F10) oli kuuenda põlvkonna 5. seeria võimsaim tavaversioon enne M5 saabumist. 2010. aastal turule jõudnud F10 tähistas E60 järel BMW jaoks taas mõnevõrra klassikalisema ja elegantsema disainikeele juurde naasmist, kuid tehniliselt oli tegemist väga kaasaegse autoga. 550i ühendas suure luksussedaani mugavuse 4,4-liitrise kahe turboga V8-mootoriga ning pakkus jõudlust, mis veel mõni aasta varem oleks olnud omane eelkõige BMW M-mudelitele.
Kuuenda põlvkonna 5. seeria
F10 põlvkonna 5. seeria esitleti 2009. aasta lõpus ning müük algas 2010. aastal. Võrreldes E60-ga muutus väliskujundus rahulikumaks ja traditsioonilisemaks, pikk kapott, selgemad kerejooned ja laiem neeruvõre rõhutasid taas klassikalise BMW sportsedaani proportsioone. Samal ajal kasvas auto mõõtmetelt ning liikus mugavuse ja varustustaseme poolest varasemast veelgi lähemale 7. seeriale.
F10 kasutas paljusid tehnilisi lahendusi, mis olid tuttavad suuremalt 7. seerialt. Nende hulka kuulusid erinevad elektrooniliselt juhitavad veermikusüsteemid, täiustatud iDrive, Head-Up Display, aktiivroolimine ning järjest rohkem juhiabisüsteeme. See muutis kuuenda põlvkonna 5. seeria ühelt poolt mugavamaks ja rafineeritumaks, kuid samal ajal säilis BMW-le iseloomulik rõhk juhitavusel.
550i – tavapärase mudelirea V8-tippversioon
F10 turuletulekul paiknes 550i tavapärase mudelivaliku tipus. Selle kapoti all töötas BMW N63 4,4-liitrine V8, mille kaks turboülelaadurit paiknesid silindriridade vahel niinimetatud hot-V paigutuses. Koos katalüsaatorite ja väljalaskekollektoritega võimaldas selline ehitus lühendada heitgaaside teekonda turbodeni ning parandada mootori reageerimiskiirust.
Varase 550i mootor arendas 300 kW ehk 407 hj vahemikus 5500–6400 p/min ning maksimaalne pöördemoment 600 Nm oli saadaval juba 1750–4500 p/min. Selline lai pöördemomendivahemik andis suurele sedaanile väga tugeva kiirenduse juba madalatel pööretel ning eristas seda selgelt varasemate vabalthingavate V8-mootoritega 5. seeria tippversioonidest.
Kaheksa käiku ja 5,0 sekundit
550i varustati kaheksakäigulise Steptronic-automaatkäigukastiga. Suur käikude arv võimaldas ühendada kiire kiirenduse madalama mootori pöörlemiskiirusega maanteel ning vähendada kütusekulu võrreldes varasemate automaatkäigukastidega.
407 hj ja 600 Nm võimaldasid tagaveolisel 550i-l kiirendada 0–100 km/h 5,0 sekundiga. Tippkiirus oli BMW tavapärase praktika kohaselt elektrooniliselt piiratud 250 km/h-ni. Hiljem lisandus valikusse ka xDrive nelikveoga versioon, mis suutis tänu paremale pidamisele kiirendada 0–100 km/h juba 4,8 sekundiga.
V8, mille turbod asusid silindriridade vahel
N63 oli BMW jaoks oluline uus V8-mootoriperekond. Selle kõige iseloomulikumaks konstruktsiooniliseks lahenduseks oli kahe turboülelaaduri paigutamine V-kujulise mootori silindriridade vahele. Tavapärase V8 puhul asuvad sisselaskekanalid V sees ja väljalaskekollektorid mootori väliskülgedel, kuid N63 puhul pöörati see põhimõte sisuliselt ümber.
BMW eesmärk oli saavutada võimalikult lühike ühendus väljalaskeklappide ja turboülelaadurite vahel. See parandas gaasivajutusele reageerimist ja võimaldas suurel V8-l arendada maksimaalset pöördemomenti väga madalatel pööretel. Koos High Precision Injection otsesissepritsega kujutas N63 endast olulist sammu BMW üleminekul vabalthingavatelt suure töömahuga mootoritelt turboülelaadimisele.
Mugavus ja sportlik veermik
550i ei olnud mõeldud M5 asendajaks. Selle roll oli pakkuda võimalikult suurt jõudlust ilma loobumata tavapärase 5. seeria luksusest ja mugavusest. Auto võis olla varustatud Adaptive Drive’i, elektrooniliselt juhitavate amortisaatorite ja Integral Active Steering aktiivroolimisega, mis pööras väikese nurga võrra ka tagarattaid.
Selliste lahenduste abil suutis ligi viiemeetrine luksussedaan olla väikestel kiirustel manööverdatavam ning kiiretes kurvides stabiilsem. 550i tugevuseks oli just see kahepalgelisus: rahulikul sõidul toimis see vaikse ja mugava ärisedaanina, gaasipedaali tugevamalt vajutades pakkus V8 aga jõudlust, mis muutis auto iseloomu täielikult.
2013. aastal veelgi võimsam
F10 mudelivärskendusega sai 550i 2013. aastal oluliselt uuendatud V8. Töömaht jäi 4,4 liitrile, kuid mootorile lisati muu hulgas Valvetronic ning võimsus tõusis 330 kW ehk 450 hj-ni. Maksimaalne pöördemoment suurenes 650 Nm-ni ning 0–100 km/h kiirendus paranes 4,6 sekundini.
See uuendus näitas hästi, kui kiiresti BMW turbomootorite tehnoloogia F10 tootmisperioodi jooksul arenes. Kuigi hilisem 550i oli võimsam ja efektiivsem, esindab 407-hobujõuline algversioon olulist etappi BMW V8-ajaloos – just selles põlvkonnas muutus kahe turboga V8 tavapärase 5. seeria tippmudeli põhijõuallikaks.
Mudel kollektsioonis
Minu kollektsioonis oleva BMW 550i (F10) 1:43 mõõtkavas mudeli on valmistanud Schuco BMW tellimusel ametliku esindusmudelina. Mudel kujutab 2010. aasta autot ehk F10 põlvkonna varast 550i versiooni, millel oli 407-hobujõuline 4,4-liitrine twin-turbo V8.
Schuco mudel esindab seega just F10 turuletuleku aegset V8-tippversiooni, mitte 2013. aasta mudelivärskenduse järel võimsamaks muutunud 550i-d.
Tehnilised andmed lühidalt
Esitletud versioon: 2010
Keretüüp: neljaukseline sedaan
Tootmiskoht: Dingolfing, Saksamaa
Mootor: N63 4,4-liitrine twin-turbo V8 bensiinimootor
Töömaht: 4395 cm³
Võimsus: 300 kW / 407 hj @ 5500–6400 p/min
Pöördemoment: 600 Nm @ 1750–4500 p/min
Käigukast: 8-käiguline Steptronic automaat
Vedav sild: tagavedu
0–100 km/h: 5,0 s
Tippkiirus: 250 km/h
Hilisem uuendus: alates 2013. aastast 330 kW / 450 hj ja 650 Nm
Eripära: F10 mudelirea V8-tippversioon enne M5-t
Foto päris autost, BMW muuseum. Foto: Sten-Patrick Kreek